Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{1}{2}+\frac{1}{6}i\approx 0,5+0,166666667i
x=\frac{1}{2}-\frac{1}{6}i\approx 0,5-0,166666667i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-x^{2}+x=\frac{5}{18}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
-x^{2}+x-\frac{5}{18}=\frac{5}{18}-\frac{5}{18}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{5}{18}.
-x^{2}+x-\frac{5}{18}=0
\frac{5}{18} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\left(-1\right)\left(-\frac{5}{18}\right)}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 1 ja c väärtusega -\frac{5}{18}.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\left(-1\right)\left(-\frac{5}{18}\right)}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1+4\left(-\frac{5}{18}\right)}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-1±\sqrt{1-\frac{10}{9}}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja -\frac{5}{18}.
x=\frac{-1±\sqrt{-\frac{1}{9}}}{2\left(-1\right)}
Liitke 1 ja -\frac{10}{9}.
x=\frac{-1±\frac{1}{3}i}{2\left(-1\right)}
Leidke -\frac{1}{9} ruutjuur.
x=\frac{-1±\frac{1}{3}i}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{-1+\frac{1}{3}i}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\frac{1}{3}i}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja \frac{1}{3}i.
x=\frac{1}{2}-\frac{1}{6}i
Jagage -1+\frac{1}{3}i väärtusega -2.
x=\frac{-1-\frac{1}{3}i}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\frac{1}{3}i}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{1}{3}i väärtusest -1.
x=\frac{1}{2}+\frac{1}{6}i
Jagage -1-\frac{1}{3}i väärtusega -2.
x=\frac{1}{2}-\frac{1}{6}i x=\frac{1}{2}+\frac{1}{6}i
Võrrand on nüüd lahendatud.
-x^{2}+x=\frac{5}{18}
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-x^{2}+x}{-1}=\frac{\frac{5}{18}}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{1}{-1}x=\frac{\frac{5}{18}}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=\frac{\frac{5}{18}}{-1}
Jagage 1 väärtusega -1.
x^{2}-x=-\frac{5}{18}
Jagage \frac{5}{18} väärtusega -1.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{5}{18}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=-\frac{5}{18}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=-\frac{1}{36}
Liitke -\frac{5}{18} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{1}{36}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{1}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{1}{6}i x-\frac{1}{2}=-\frac{1}{6}i
Lihtsustage.
x=\frac{1}{2}+\frac{1}{6}i x=\frac{1}{2}-\frac{1}{6}i
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}