Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{19}+3\approx 7,358898944
x=3-\sqrt{19}\approx -1,358898944
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-6x-10=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\left(-10\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -6 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\left(-10\right)}}{2}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+40}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -10.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{76}}{2}
Liitke 36 ja 40.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{19}}{2}
Leidke 76 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{19}}{2}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{2\sqrt{19}+6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{19}.
x=\sqrt{19}+3
Jagage 6+2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\frac{6-2\sqrt{19}}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{19} väärtusest 6.
x=3-\sqrt{19}
Jagage 6-2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\sqrt{19}+3 x=3-\sqrt{19}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-6x-10=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}-6x-10-\left(-10\right)=-\left(-10\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 10.
x^{2}-6x=-\left(-10\right)
-10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}-6x=10
Lahutage -10 väärtusest 0.
x^{2}-6x+\left(-3\right)^{2}=10+\left(-3\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -6 2-ga, et leida -3. Seejärel liitke -3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-6x+9=10+9
Tõstke -3 ruutu.
x^{2}-6x+9=19
Liitke 10 ja 9.
\left(x-3\right)^{2}=19
Lahutage x^{2}-6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-3\right)^{2}}=\sqrt{19}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-3=\sqrt{19} x-3=-\sqrt{19}
Lihtsustage.
x=\sqrt{19}+3 x=3-\sqrt{19}
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}