Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\sqrt{394}-2\approx 17,849433241
x=-\left(\sqrt{394}+2\right)\approx -21,849433241
Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{394}-2\approx 17,849433241
x=-\sqrt{394}-2\approx -21,849433241
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+4x=390
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+4x-390=390-390
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 390.
x^{2}+4x-390=0
390 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\left(-390\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 4 ja c väärtusega -390.
x=\frac{-4±\sqrt{16-4\left(-390\right)}}{2}
Tõstke 4 ruutu.
x=\frac{-4±\sqrt{16+1560}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -390.
x=\frac{-4±\sqrt{1576}}{2}
Liitke 16 ja 1560.
x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}
Leidke 1576 ruutjuur.
x=\frac{2\sqrt{394}-4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 2\sqrt{394}.
x=\sqrt{394}-2
Jagage -4+2\sqrt{394} väärtusega 2.
x=\frac{-2\sqrt{394}-4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{394} väärtusest -4.
x=-\sqrt{394}-2
Jagage -4-2\sqrt{394} väärtusega 2.
x=\sqrt{394}-2 x=-\sqrt{394}-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+4x=390
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+4x+2^{2}=390+2^{2}
Jagage liikme x kordaja 4 2-ga, et leida 2. Seejärel liitke 2 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+4x+4=390+4
Tõstke 2 ruutu.
x^{2}+4x+4=394
Liitke 390 ja 4.
\left(x+2\right)^{2}=394
Lahutage x^{2}+4x+4. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+2\right)^{2}}=\sqrt{394}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+2=\sqrt{394} x+2=-\sqrt{394}
Lihtsustage.
x=\sqrt{394}-2 x=-\sqrt{394}-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
x^{2}+4x=390
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+4x-390=390-390
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 390.
x^{2}+4x-390=0
390 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\left(-390\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 4 ja c väärtusega -390.
x=\frac{-4±\sqrt{16-4\left(-390\right)}}{2}
Tõstke 4 ruutu.
x=\frac{-4±\sqrt{16+1560}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -390.
x=\frac{-4±\sqrt{1576}}{2}
Liitke 16 ja 1560.
x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}
Leidke 1576 ruutjuur.
x=\frac{2\sqrt{394}-4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 2\sqrt{394}.
x=\sqrt{394}-2
Jagage -4+2\sqrt{394} väärtusega 2.
x=\frac{-2\sqrt{394}-4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±2\sqrt{394}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{394} väärtusest -4.
x=-\sqrt{394}-2
Jagage -4-2\sqrt{394} väärtusega 2.
x=\sqrt{394}-2 x=-\sqrt{394}-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+4x=390
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+4x+2^{2}=390+2^{2}
Jagage liikme x kordaja 4 2-ga, et leida 2. Seejärel liitke 2 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+4x+4=390+4
Tõstke 2 ruutu.
x^{2}+4x+4=394
Liitke 390 ja 4.
\left(x+2\right)^{2}=394
Lahutage x^{2}+4x+4. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+2\right)^{2}}=\sqrt{394}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+2=\sqrt{394} x+2=-\sqrt{394}
Lihtsustage.
x=\sqrt{394}-2 x=-\sqrt{394}-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}