Lahendage ja leidke x
x=-4
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+3x-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
a+b=3 ab=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage x^{2}+3x-4 teguriteks, kasutades valemit x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b leidmiseks häälestage lahendatav süsteem.
-1,4 -2,2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastupidiseid märke. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv negatiivsest väärtusest suurem. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
-1+4=3 -2+2=0
Arvutage iga paari summa.
a=-1 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(x-1\right)\left(x+4\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=1 x=-4
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+4=0.
x^{2}+3x-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
a+b=3 ab=1\left(-4\right)=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-4. a ja b leidmiseks häälestage lahendatav süsteem.
-1,4 -2,2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastupidiseid märke. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv negatiivsest väärtusest suurem. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
-1+4=3 -2+2=0
Arvutage iga paari summa.
a=-1 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(x^{2}-x\right)+\left(4x-4\right)
Kirjutagex^{2}+3x-4 ümber kujul \left(x^{2}-x\right)+\left(4x-4\right).
x\left(x-1\right)+4\left(x-1\right)
x esimeses ja 4 teises rühmas välja tegur.
\left(x-1\right)\left(x+4\right)
Jagage levinud Termini x-1, kasutades levitava atribuudiga.
x=1 x=-4
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+4=0.
x^{2}+3x=4
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+3x-4=4-4
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 4.
x^{2}+3x-4=0
4 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\left(-4\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 3 ja c väärtusega -4.
x=\frac{-3±\sqrt{9-4\left(-4\right)}}{2}
Tõstke 3 ruutu.
x=\frac{-3±\sqrt{9+16}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -4.
x=\frac{-3±\sqrt{25}}{2}
Liitke 9 ja 16.
x=\frac{-3±5}{2}
Leidke 25 ruutjuur.
x=\frac{2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±5}{2}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 5.
x=1
Jagage 2 väärtusega 2.
x=-\frac{8}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±5}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest -3.
x=-4
Jagage -8 väärtusega 2.
x=1 x=-4
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+3x=4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+3x+\left(\frac{3}{2}\right)^{2}=4+\left(\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 3 2-ga, et leida \frac{3}{2}. Seejärel liitke \frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+3x+\frac{9}{4}=4+\frac{9}{4}
Tõstke \frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+3x+\frac{9}{4}=\frac{25}{4}
Liitke 4 ja \frac{9}{4}.
\left(x+\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{25}{4}
Lahutage x^{2}+3x+\frac{9}{4} teguriteks. Üldiselt, kui x^{2}+bx+c on täisruut, saab selle alati teguriteks lahutada kujul \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{2}=\frac{5}{2} x+\frac{3}{2}=-\frac{5}{2}
Lihtsustage.
x=1 x=-4
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}