Lahendage ja leidke x
x=-21
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+20x-18-3=0
Lahutage mõlemast poolest 3.
x^{2}+20x-21=0
Lahutage 3 väärtusest -18, et leida -21.
a+b=20 ab=-21
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+20x-21 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,21 -3,7
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -21.
-1+21=20 -3+7=4
Arvutage iga paari summa.
a=-1 b=21
Lahendus on paar, mis annab summa 20.
\left(x-1\right)\left(x+21\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=1 x=-21
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+21=0.
x^{2}+20x-18-3=0
Lahutage mõlemast poolest 3.
x^{2}+20x-21=0
Lahutage 3 väärtusest -18, et leida -21.
a+b=20 ab=1\left(-21\right)=-21
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-21. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,21 -3,7
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -21.
-1+21=20 -3+7=4
Arvutage iga paari summa.
a=-1 b=21
Lahendus on paar, mis annab summa 20.
\left(x^{2}-x\right)+\left(21x-21\right)
Kirjutagex^{2}+20x-21 ümber kujul \left(x^{2}-x\right)+\left(21x-21\right).
x\left(x-1\right)+21\left(x-1\right)
Lahutage x esimesel ja 21 teise rühma.
\left(x-1\right)\left(x+21\right)
Tooge liige x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=1 x=-21
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+21=0.
x^{2}+20x-18=3
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+20x-18-3=3-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
x^{2}+20x-18-3=0
3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+20x-21=0
Lahutage 3 väärtusest -18.
x=\frac{-20±\sqrt{20^{2}-4\left(-21\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 20 ja c väärtusega -21.
x=\frac{-20±\sqrt{400-4\left(-21\right)}}{2}
Tõstke 20 ruutu.
x=\frac{-20±\sqrt{400+84}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -21.
x=\frac{-20±\sqrt{484}}{2}
Liitke 400 ja 84.
x=\frac{-20±22}{2}
Leidke 484 ruutjuur.
x=\frac{2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-20±22}{2}, kui ± on pluss. Liitke -20 ja 22.
x=1
Jagage 2 väärtusega 2.
x=-\frac{42}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-20±22}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 22 väärtusest -20.
x=-21
Jagage -42 väärtusega 2.
x=1 x=-21
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+20x-18=3
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+20x-18-\left(-18\right)=3-\left(-18\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 18.
x^{2}+20x=3-\left(-18\right)
-18 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+20x=21
Lahutage -18 väärtusest 3.
x^{2}+20x+10^{2}=21+10^{2}
Jagage liikme x kordaja 20 2-ga, et leida 10. Seejärel liitke 10 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+20x+100=21+100
Tõstke 10 ruutu.
x^{2}+20x+100=121
Liitke 21 ja 100.
\left(x+10\right)^{2}=121
Lahutage x^{2}+20x+100. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+10\right)^{2}}=\sqrt{121}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+10=11 x+10=-11
Lihtsustage.
x=1 x=-21
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 10.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}