Lahendage ja leidke x
x=-15
x=2
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=13 ab=-30
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+13x-30 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,30 -2,15 -3,10 -5,6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -30.
-1+30=29 -2+15=13 -3+10=7 -5+6=1
Arvutage iga paari summa.
a=-2 b=15
Lahendus on paar, mis annab summa 13.
\left(x-2\right)\left(x+15\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=2 x=-15
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-2=0 ja x+15=0.
a+b=13 ab=1\left(-30\right)=-30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-30. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,30 -2,15 -3,10 -5,6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -30.
-1+30=29 -2+15=13 -3+10=7 -5+6=1
Arvutage iga paari summa.
a=-2 b=15
Lahendus on paar, mis annab summa 13.
\left(x^{2}-2x\right)+\left(15x-30\right)
Kirjutagex^{2}+13x-30 ümber kujul \left(x^{2}-2x\right)+\left(15x-30\right).
x\left(x-2\right)+15\left(x-2\right)
Lahutage x esimesel ja 15 teise rühma.
\left(x-2\right)\left(x+15\right)
Tooge liige x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=2 x=-15
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-2=0 ja x+15=0.
x^{2}+13x-30=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-13±\sqrt{13^{2}-4\left(-30\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 13 ja c väärtusega -30.
x=\frac{-13±\sqrt{169-4\left(-30\right)}}{2}
Tõstke 13 ruutu.
x=\frac{-13±\sqrt{169+120}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -30.
x=\frac{-13±\sqrt{289}}{2}
Liitke 169 ja 120.
x=\frac{-13±17}{2}
Leidke 289 ruutjuur.
x=\frac{4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-13±17}{2}, kui ± on pluss. Liitke -13 ja 17.
x=2
Jagage 4 väärtusega 2.
x=-\frac{30}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-13±17}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest -13.
x=-15
Jagage -30 väärtusega 2.
x=2 x=-15
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+13x-30=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+13x-30-\left(-30\right)=-\left(-30\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 30.
x^{2}+13x=-\left(-30\right)
-30 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+13x=30
Lahutage -30 väärtusest 0.
x^{2}+13x+\left(\frac{13}{2}\right)^{2}=30+\left(\frac{13}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 13 2-ga, et leida \frac{13}{2}. Seejärel liitke \frac{13}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+13x+\frac{169}{4}=30+\frac{169}{4}
Tõstke \frac{13}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+13x+\frac{169}{4}=\frac{289}{4}
Liitke 30 ja \frac{169}{4}.
\left(x+\frac{13}{2}\right)^{2}=\frac{289}{4}
Lahutage x^{2}+13x+\frac{169}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{13}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{289}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{13}{2}=\frac{17}{2} x+\frac{13}{2}=-\frac{17}{2}
Lihtsustage.
x=2 x=-15
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{13}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}