Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{-\sqrt{6}+\sqrt{14}i}{2}\approx -1,224744871+1,870828693i
x=\frac{-\sqrt{14}i-\sqrt{6}}{2}\approx -1,224744871-1,870828693i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+\sqrt{6}x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{\left(\sqrt{6}\right)^{2}-4\times 5}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega \sqrt{6} ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{6-4\times 5}}{2}
Tõstke \sqrt{6} ruutu.
x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{6-20}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{-14}}{2}
Liitke 6 ja -20.
x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{14}i}{2}
Leidke -14 ruutjuur.
x=\frac{-\sqrt{6}+\sqrt{14}i}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{14}i}{2}, kui ± on pluss. Liitke -\sqrt{6} ja i\sqrt{14}.
x=\frac{-\sqrt{14}i-\sqrt{6}}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\sqrt{6}±\sqrt{14}i}{2}, kui ± on miinus. Lahutage i\sqrt{14} väärtusest -\sqrt{6}.
x=\frac{-\sqrt{6}+\sqrt{14}i}{2} x=\frac{-\sqrt{14}i-\sqrt{6}}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+\sqrt{6}x+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+\sqrt{6}x+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
x^{2}+\sqrt{6}x=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+\sqrt{6}x+\left(\frac{\sqrt{6}}{2}\right)^{2}=-5+\left(\frac{\sqrt{6}}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \sqrt{6} 2-ga, et leida \frac{\sqrt{6}}{2}. Seejärel liitke \frac{\sqrt{6}}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\sqrt{6}x+\frac{3}{2}=-5+\frac{3}{2}
Tõstke \frac{\sqrt{6}}{2} ruutu.
x^{2}+\sqrt{6}x+\frac{3}{2}=-\frac{7}{2}
Liitke -5 ja \frac{3}{2}.
\left(x+\frac{\sqrt{6}}{2}\right)^{2}=-\frac{7}{2}
Lahutage x^{2}+\sqrt{6}x+\frac{3}{2}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{\sqrt{6}}{2}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{7}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{\sqrt{6}}{2}=\frac{\sqrt{14}i}{2} x+\frac{\sqrt{6}}{2}=-\frac{\sqrt{14}i}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{-\sqrt{6}+\sqrt{14}i}{2} x=\frac{-\sqrt{14}i-\sqrt{6}}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{\sqrt{6}}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}