Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{2}+1\approx 2,414213562
x=1-\sqrt{2}\approx -0,414213562
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x-\frac{x+1}{x-1}=0
Lahutage mõlemast poolest \frac{x+1}{x-1}.
\frac{x\left(x-1\right)}{x-1}-\frac{x+1}{x-1}=0
Avaldiste liitmiseks või lahutamiseks laiendage need, et neil oleksid ühised nimetajad. Korrutage omavahel x ja \frac{x-1}{x-1}.
\frac{x\left(x-1\right)-\left(x+1\right)}{x-1}=0
Kuna murdudel \frac{x\left(x-1\right)}{x-1} ja \frac{x+1}{x-1} on sama nimetaja, lahutage nende lugejad.
\frac{x^{2}-x-x-1}{x-1}=0
Tehke korrutustehted võrrandis x\left(x-1\right)-\left(x+1\right).
\frac{x^{2}-2x-1}{x-1}=0
Kombineerige sarnased liikmed avaldises x^{2}-x-x-1.
x^{2}-2x-1=0
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x-1-ga.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\left(-1\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -2 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\left(-1\right)}}{2}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+4}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{8}}{2}
Liitke 4 ja 4.
x=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{2}}{2}
Leidke 8 ruutjuur.
x=\frac{2±2\sqrt{2}}{2}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2\sqrt{2}+2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{2}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2\sqrt{2}.
x=\sqrt{2}+1
Jagage 2+2\sqrt{2} väärtusega 2.
x=\frac{2-2\sqrt{2}}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{2}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{2} väärtusest 2.
x=1-\sqrt{2}
Jagage 2-2\sqrt{2} väärtusega 2.
x=\sqrt{2}+1 x=1-\sqrt{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x-\frac{x+1}{x-1}=0
Lahutage mõlemast poolest \frac{x+1}{x-1}.
\frac{x\left(x-1\right)}{x-1}-\frac{x+1}{x-1}=0
Avaldiste liitmiseks või lahutamiseks laiendage need, et neil oleksid ühised nimetajad. Korrutage omavahel x ja \frac{x-1}{x-1}.
\frac{x\left(x-1\right)-\left(x+1\right)}{x-1}=0
Kuna murdudel \frac{x\left(x-1\right)}{x-1} ja \frac{x+1}{x-1} on sama nimetaja, lahutage nende lugejad.
\frac{x^{2}-x-x-1}{x-1}=0
Tehke korrutustehted võrrandis x\left(x-1\right)-\left(x+1\right).
\frac{x^{2}-2x-1}{x-1}=0
Kombineerige sarnased liikmed avaldises x^{2}-x-x-1.
x^{2}-2x-1=0
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x-1-ga.
x^{2}-2x=1
Liitke 1 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
x^{2}-2x+1=1+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=2
Liitke 1 ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=2
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{2}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\sqrt{2} x-1=-\sqrt{2}
Lihtsustage.
x=\sqrt{2}+1 x=1-\sqrt{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}