Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{181}-1}{18}\approx 0,691868003
x=\frac{-\sqrt{181}-1}{18}\approx -0,802979114
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x-5=-9x^{2}
Lahutage mõlemast poolest 5.
x-5+9x^{2}=0
Liitke 9x^{2} mõlemale poolele.
9x^{2}+x-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\times 9\left(-5\right)}}{2\times 9}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 9, b väärtusega 1 ja c väärtusega -5.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\times 9\left(-5\right)}}{2\times 9}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1-36\left(-5\right)}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -4 ja 9.
x=\frac{-1±\sqrt{1+180}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -36 ja -5.
x=\frac{-1±\sqrt{181}}{2\times 9}
Liitke 1 ja 180.
x=\frac{-1±\sqrt{181}}{18}
Korrutage omavahel 2 ja 9.
x=\frac{\sqrt{181}-1}{18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\sqrt{181}}{18}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja \sqrt{181}.
x=\frac{-\sqrt{181}-1}{18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\sqrt{181}}{18}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{181} väärtusest -1.
x=\frac{\sqrt{181}-1}{18} x=\frac{-\sqrt{181}-1}{18}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x+9x^{2}=5
Liitke 9x^{2} mõlemale poolele.
9x^{2}+x=5
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{9x^{2}+x}{9}=\frac{5}{9}
Jagage mõlemad pooled 9-ga.
x^{2}+\frac{1}{9}x=\frac{5}{9}
9-ga jagamine võtab 9-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{9}x+\left(\frac{1}{18}\right)^{2}=\frac{5}{9}+\left(\frac{1}{18}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{9} 2-ga, et leida \frac{1}{18}. Seejärel liitke \frac{1}{18} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{9}x+\frac{1}{324}=\frac{5}{9}+\frac{1}{324}
Tõstke \frac{1}{18} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{9}x+\frac{1}{324}=\frac{181}{324}
Liitke \frac{5}{9} ja \frac{1}{324}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{18}\right)^{2}=\frac{181}{324}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{9}x+\frac{1}{324}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{18}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{181}{324}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{18}=\frac{\sqrt{181}}{18} x+\frac{1}{18}=-\frac{\sqrt{181}}{18}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{181}-1}{18} x=\frac{-\sqrt{181}-1}{18}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{18}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}