Lahendage ja leidke u
u=-\frac{5}{6}\approx -0,833333333
u = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
u ^ { 2 } - \frac { 2 } { 3 } u = \frac { 5 } { 4 }
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
u^{2}-\frac{2}{3}u=\frac{5}{4}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
u^{2}-\frac{2}{3}u-\frac{5}{4}=\frac{5}{4}-\frac{5}{4}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{5}{4}.
u^{2}-\frac{2}{3}u-\frac{5}{4}=0
\frac{5}{4} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
u=\frac{-\left(-\frac{2}{3}\right)±\sqrt{\left(-\frac{2}{3}\right)^{2}-4\left(-\frac{5}{4}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -\frac{2}{3} ja c väärtusega -\frac{5}{4}.
u=\frac{-\left(-\frac{2}{3}\right)±\sqrt{\frac{4}{9}-4\left(-\frac{5}{4}\right)}}{2}
Tõstke -\frac{2}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
u=\frac{-\left(-\frac{2}{3}\right)±\sqrt{\frac{4}{9}+5}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{5}{4}.
u=\frac{-\left(-\frac{2}{3}\right)±\sqrt{\frac{49}{9}}}{2}
Liitke \frac{4}{9} ja 5.
u=\frac{-\left(-\frac{2}{3}\right)±\frac{7}{3}}{2}
Leidke \frac{49}{9} ruutjuur.
u=\frac{\frac{2}{3}±\frac{7}{3}}{2}
Arvu -\frac{2}{3} vastand on \frac{2}{3}.
u=\frac{3}{2}
Nüüd lahendage võrrand u=\frac{\frac{2}{3}±\frac{7}{3}}{2}, kui ± on pluss. Liitke \frac{2}{3} ja \frac{7}{3}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
u=-\frac{\frac{5}{3}}{2}
Nüüd lahendage võrrand u=\frac{\frac{2}{3}±\frac{7}{3}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{2}{3} väärtusest \frac{7}{3}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
u=-\frac{5}{6}
Jagage -\frac{5}{3} väärtusega 2.
u=\frac{3}{2} u=-\frac{5}{6}
Võrrand on nüüd lahendatud.
u^{2}-\frac{2}{3}u=\frac{5}{4}
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
u^{2}-\frac{2}{3}u+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{5}{4}+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
u^{2}-\frac{2}{3}u+\frac{1}{9}=\frac{5}{4}+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
u^{2}-\frac{2}{3}u+\frac{1}{9}=\frac{49}{36}
Liitke \frac{5}{4} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(u-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{49}{36}
Lahutage u^{2}-\frac{2}{3}u+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(u-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
u-\frac{1}{3}=\frac{7}{6} u-\frac{1}{3}=-\frac{7}{6}
Lihtsustage.
u=\frac{3}{2} u=-\frac{5}{6}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}