Lahendage ja leidke s
s=-7
s=-6
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=13 ab=42
Võrrandi käivitamiseks s^{2}+13s+42 valemi abil s^{2}+\left(a+b\right)s+ab=\left(s+a\right)\left(s+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,42 2,21 3,14 6,7
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 42.
1+42=43 2+21=23 3+14=17 6+7=13
Arvutage iga paari summa.
a=6 b=7
Lahendus on paar, mis annab summa 13.
\left(s+6\right)\left(s+7\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(s+a\right)\left(s+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
s=-6 s=-7
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage s+6=0 ja s+7=0.
a+b=13 ab=1\times 42=42
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul s^{2}+as+bs+42. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,42 2,21 3,14 6,7
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 42.
1+42=43 2+21=23 3+14=17 6+7=13
Arvutage iga paari summa.
a=6 b=7
Lahendus on paar, mis annab summa 13.
\left(s^{2}+6s\right)+\left(7s+42\right)
Kirjutages^{2}+13s+42 ümber kujul \left(s^{2}+6s\right)+\left(7s+42\right).
s\left(s+6\right)+7\left(s+6\right)
Lahutage s esimesel ja 7 teise rühma.
\left(s+6\right)\left(s+7\right)
Tooge liige s+6 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
s=-6 s=-7
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage s+6=0 ja s+7=0.
s^{2}+13s+42=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
s=\frac{-13±\sqrt{13^{2}-4\times 42}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 13 ja c väärtusega 42.
s=\frac{-13±\sqrt{169-4\times 42}}{2}
Tõstke 13 ruutu.
s=\frac{-13±\sqrt{169-168}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 42.
s=\frac{-13±\sqrt{1}}{2}
Liitke 169 ja -168.
s=\frac{-13±1}{2}
Leidke 1 ruutjuur.
s=-\frac{12}{2}
Nüüd lahendage võrrand s=\frac{-13±1}{2}, kui ± on pluss. Liitke -13 ja 1.
s=-6
Jagage -12 väärtusega 2.
s=-\frac{14}{2}
Nüüd lahendage võrrand s=\frac{-13±1}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest -13.
s=-7
Jagage -14 väärtusega 2.
s=-6 s=-7
Võrrand on nüüd lahendatud.
s^{2}+13s+42=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
s^{2}+13s+42-42=-42
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 42.
s^{2}+13s=-42
42 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
s^{2}+13s+\left(\frac{13}{2}\right)^{2}=-42+\left(\frac{13}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 13 2-ga, et leida \frac{13}{2}. Seejärel liitke \frac{13}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
s^{2}+13s+\frac{169}{4}=-42+\frac{169}{4}
Tõstke \frac{13}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
s^{2}+13s+\frac{169}{4}=\frac{1}{4}
Liitke -42 ja \frac{169}{4}.
\left(s+\frac{13}{2}\right)^{2}=\frac{1}{4}
Lahutage s^{2}+13s+\frac{169}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(s+\frac{13}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
s+\frac{13}{2}=\frac{1}{2} s+\frac{13}{2}=-\frac{1}{2}
Lihtsustage.
s=-6 s=-7
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{13}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}