Lahendage ja leidke n
n=-14
n=15
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-1 ab=-210
Võrrandi käivitamiseks n^{2}-n-210 valemi abil n^{2}+\left(a+b\right)n+ab=\left(n+a\right)\left(n+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-210 2,-105 3,-70 5,-42 6,-35 7,-30 10,-21 14,-15
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -210.
1-210=-209 2-105=-103 3-70=-67 5-42=-37 6-35=-29 7-30=-23 10-21=-11 14-15=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-15 b=14
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(n-15\right)\left(n+14\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(n+a\right)\left(n+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
n=15 n=-14
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n-15=0 ja n+14=0.
a+b=-1 ab=1\left(-210\right)=-210
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul n^{2}+an+bn-210. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-210 2,-105 3,-70 5,-42 6,-35 7,-30 10,-21 14,-15
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -210.
1-210=-209 2-105=-103 3-70=-67 5-42=-37 6-35=-29 7-30=-23 10-21=-11 14-15=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-15 b=14
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(n^{2}-15n\right)+\left(14n-210\right)
Kirjutagen^{2}-n-210 ümber kujul \left(n^{2}-15n\right)+\left(14n-210\right).
n\left(n-15\right)+14\left(n-15\right)
Lahutage n esimesel ja 14 teise rühma.
\left(n-15\right)\left(n+14\right)
Tooge liige n-15 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
n=15 n=-14
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n-15=0 ja n+14=0.
n^{2}-n-210=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\left(-210\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -1 ja c väärtusega -210.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+840}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -210.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{841}}{2}
Liitke 1 ja 840.
n=\frac{-\left(-1\right)±29}{2}
Leidke 841 ruutjuur.
n=\frac{1±29}{2}
Arvu -1 vastand on 1.
n=\frac{30}{2}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{1±29}{2}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 29.
n=15
Jagage 30 väärtusega 2.
n=-\frac{28}{2}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{1±29}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 29 väärtusest 1.
n=-14
Jagage -28 väärtusega 2.
n=15 n=-14
Võrrand on nüüd lahendatud.
n^{2}-n-210=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
n^{2}-n-210-\left(-210\right)=-\left(-210\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 210.
n^{2}-n=-\left(-210\right)
-210 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
n^{2}-n=210
Lahutage -210 väärtusest 0.
n^{2}-n+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=210+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}-n+\frac{1}{4}=210+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
n^{2}-n+\frac{1}{4}=\frac{841}{4}
Liitke 210 ja \frac{1}{4}.
\left(n-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{841}{4}
Lahutage n^{2}-n+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{841}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n-\frac{1}{2}=\frac{29}{2} n-\frac{1}{2}=-\frac{29}{2}
Lihtsustage.
n=15 n=-14
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}