Lahendage ja leidke m
m=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1\approx 3,121320344
m=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1\approx -1,121320344
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
m^{2}-2m-3=\frac{1}{2}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
m^{2}-2m-3-\frac{1}{2}=\frac{1}{2}-\frac{1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
m^{2}-2m-3-\frac{1}{2}=0
\frac{1}{2} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
m^{2}-2m-\frac{7}{2}=0
Lahutage \frac{1}{2} väärtusest -3.
m=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\left(-\frac{7}{2}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -2 ja c väärtusega -\frac{7}{2}.
m=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\left(-\frac{7}{2}\right)}}{2}
Tõstke -2 ruutu.
m=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+14}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{7}{2}.
m=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{18}}{2}
Liitke 4 ja 14.
m=\frac{-\left(-2\right)±3\sqrt{2}}{2}
Leidke 18 ruutjuur.
m=\frac{2±3\sqrt{2}}{2}
Arvu -2 vastand on 2.
m=\frac{3\sqrt{2}+2}{2}
Nüüd lahendage võrrand m=\frac{2±3\sqrt{2}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 3\sqrt{2}.
m=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Jagage 2+3\sqrt{2} väärtusega 2.
m=\frac{2-3\sqrt{2}}{2}
Nüüd lahendage võrrand m=\frac{2±3\sqrt{2}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 3\sqrt{2} väärtusest 2.
m=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Jagage 2-3\sqrt{2} väärtusega 2.
m=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1 m=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Võrrand on nüüd lahendatud.
m^{2}-2m-3=\frac{1}{2}
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
m^{2}-2m-3-\left(-3\right)=\frac{1}{2}-\left(-3\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
m^{2}-2m=\frac{1}{2}-\left(-3\right)
-3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
m^{2}-2m=\frac{7}{2}
Lahutage -3 väärtusest \frac{1}{2}.
m^{2}-2m+1=\frac{7}{2}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
m^{2}-2m+1=\frac{9}{2}
Liitke \frac{7}{2} ja 1.
\left(m-1\right)^{2}=\frac{9}{2}
Lahutage m^{2}-2m+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(m-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
m-1=\frac{3\sqrt{2}}{2} m-1=-\frac{3\sqrt{2}}{2}
Lihtsustage.
m=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1 m=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}