Lahuta teguriteks
-2\left(x-5\right)\left(x+2\right)
Arvuta
-2\left(x-5\right)\left(x+2\right)
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2\left(3x-x^{2}+10\right)
Tooge 2 sulgude ette.
-x^{2}+3x+10
Mõelge valemile 3x-x^{2}+10. Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=3 ab=-10=-10
Jaotage avaldis rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb avaldis ümber kirjutada kui -x^{2}+ax+bx+10. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,10 -2,5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -10.
-1+10=9 -2+5=3
Arvutage iga paari summa.
a=5 b=-2
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(-x^{2}+5x\right)+\left(-2x+10\right)
Kirjutage-x^{2}+3x+10 ümber kujul \left(-x^{2}+5x\right)+\left(-2x+10\right).
-x\left(x-5\right)-2\left(x-5\right)
Lahutage -x esimesel ja -2 teise rühma.
\left(x-5\right)\left(-x-2\right)
Tooge liige x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
2\left(x-5\right)\left(-x-2\right)
Kirjutage ümber täielik teguriteks jaotatud avaldis.
-2x^{2}+6x+20=0
Ruutpolünoomi saab teguriteks lahutada teisendusega ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right), kus x_{1} ja x_{2} on ruutvõrrandi ax^{2}+bx+c=0 lahendid.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-2\right)\times 20}}{2\left(-2\right)}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-2\right)\times 20}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+8\times 20}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-6±\sqrt{36+160}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 20.
x=\frac{-6±\sqrt{196}}{2\left(-2\right)}
Liitke 36 ja 160.
x=\frac{-6±14}{2\left(-2\right)}
Leidke 196 ruutjuur.
x=\frac{-6±14}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±14}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 14.
x=-2
Jagage 8 väärtusega -4.
x=-\frac{20}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±14}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 14 väärtusest -6.
x=5
Jagage -20 väärtusega -4.
-2x^{2}+6x+20=-2\left(x-\left(-2\right)\right)\left(x-5\right)
Lahutage algne avaldis teguriteks, kasutades valemit ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right). Asendage x_{1} väärtusega -2 ja x_{2} väärtusega 5.
-2x^{2}+6x+20=-2\left(x+2\right)\left(x-5\right)
Lihtsustage kõik valemid, mis on kujul p-\left(-q\right) kujule p+q.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}