Lahendage ja leidke b
b=4
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
b^{2}-8b-3+19=0
Liitke 19 mõlemale poolele.
b^{2}-8b+16=0
Liitke -3 ja 19, et leida 16.
a+b=-8 ab=16
Võrrandi käivitamiseks b^{2}-8b+16 valemi abil b^{2}+\left(a+b\right)b+ab=\left(b+a\right)\left(b+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-16 -2,-8 -4,-4
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 16.
-1-16=-17 -2-8=-10 -4-4=-8
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=-4
Lahendus on paar, mis annab summa -8.
\left(b-4\right)\left(b-4\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(b+a\right)\left(b+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
\left(b-4\right)^{2}
Kirjutage ümber kaksliikme ruuduna.
b=4
Võrrandi lahendi leidmiseks lahendage b-4=0.
b^{2}-8b-3+19=0
Liitke 19 mõlemale poolele.
b^{2}-8b+16=0
Liitke -3 ja 19, et leida 16.
a+b=-8 ab=1\times 16=16
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul b^{2}+ab+bb+16. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-16 -2,-8 -4,-4
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 16.
-1-16=-17 -2-8=-10 -4-4=-8
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=-4
Lahendus on paar, mis annab summa -8.
\left(b^{2}-4b\right)+\left(-4b+16\right)
Kirjutageb^{2}-8b+16 ümber kujul \left(b^{2}-4b\right)+\left(-4b+16\right).
b\left(b-4\right)-4\left(b-4\right)
Lahutage b esimesel ja -4 teise rühma.
\left(b-4\right)\left(b-4\right)
Tooge liige b-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
\left(b-4\right)^{2}
Kirjutage ümber kaksliikme ruuduna.
b=4
Võrrandi lahendi leidmiseks lahendage b-4=0.
b^{2}-8b-3=-19
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b^{2}-8b-3-\left(-19\right)=-19-\left(-19\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 19.
b^{2}-8b-3-\left(-19\right)=0
-19 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
b^{2}-8b+16=0
Lahutage -19 väärtusest -3.
b=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{\left(-8\right)^{2}-4\times 16}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -8 ja c väärtusega 16.
b=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-4\times 16}}{2}
Tõstke -8 ruutu.
b=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-64}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 16.
b=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{0}}{2}
Liitke 64 ja -64.
b=-\frac{-8}{2}
Leidke 0 ruutjuur.
b=\frac{8}{2}
Arvu -8 vastand on 8.
b=4
Jagage 8 väärtusega 2.
b^{2}-8b-3=-19
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
b^{2}-8b-3-\left(-3\right)=-19-\left(-3\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
b^{2}-8b=-19-\left(-3\right)
-3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
b^{2}-8b=-16
Lahutage -3 väärtusest -19.
b^{2}-8b+\left(-4\right)^{2}=-16+\left(-4\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -8 2-ga, et leida -4. Seejärel liitke -4 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}-8b+16=-16+16
Tõstke -4 ruutu.
b^{2}-8b+16=0
Liitke -16 ja 16.
\left(b-4\right)^{2}=0
Lahutage b^{2}-8b+16. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b-4\right)^{2}}=\sqrt{0}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b-4=0 b-4=0
Lihtsustage.
b=4 b=4
Liitke võrrandi mõlema poolega 4.
b=4
Võrrand on nüüd lahendatud. Lahendused on samad.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}