Lahendage ja leidke b
b=5
b=6
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-11 ab=30
Võrrandi käivitamiseks b^{2}-11b+30 valemi abil b^{2}+\left(a+b\right)b+ab=\left(b+a\right)\left(b+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-30 -2,-15 -3,-10 -5,-6
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 30.
-1-30=-31 -2-15=-17 -3-10=-13 -5-6=-11
Arvutage iga paari summa.
a=-6 b=-5
Lahendus on paar, mis annab summa -11.
\left(b-6\right)\left(b-5\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(b+a\right)\left(b+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
b=6 b=5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage b-6=0 ja b-5=0.
a+b=-11 ab=1\times 30=30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul b^{2}+ab+bb+30. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-30 -2,-15 -3,-10 -5,-6
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 30.
-1-30=-31 -2-15=-17 -3-10=-13 -5-6=-11
Arvutage iga paari summa.
a=-6 b=-5
Lahendus on paar, mis annab summa -11.
\left(b^{2}-6b\right)+\left(-5b+30\right)
Kirjutageb^{2}-11b+30 ümber kujul \left(b^{2}-6b\right)+\left(-5b+30\right).
b\left(b-6\right)-5\left(b-6\right)
Lahutage b esimesel ja -5 teise rühma.
\left(b-6\right)\left(b-5\right)
Tooge liige b-6 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
b=6 b=5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage b-6=0 ja b-5=0.
b^{2}-11b+30=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{\left(-11\right)^{2}-4\times 30}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -11 ja c väärtusega 30.
b=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{121-4\times 30}}{2}
Tõstke -11 ruutu.
b=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{121-120}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 30.
b=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{1}}{2}
Liitke 121 ja -120.
b=\frac{-\left(-11\right)±1}{2}
Leidke 1 ruutjuur.
b=\frac{11±1}{2}
Arvu -11 vastand on 11.
b=\frac{12}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{11±1}{2}, kui ± on pluss. Liitke 11 ja 1.
b=6
Jagage 12 väärtusega 2.
b=\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{11±1}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest 11.
b=5
Jagage 10 väärtusega 2.
b=6 b=5
Võrrand on nüüd lahendatud.
b^{2}-11b+30=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
b^{2}-11b+30-30=-30
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 30.
b^{2}-11b=-30
30 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
b^{2}-11b+\left(-\frac{11}{2}\right)^{2}=-30+\left(-\frac{11}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -11 2-ga, et leida -\frac{11}{2}. Seejärel liitke -\frac{11}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}-11b+\frac{121}{4}=-30+\frac{121}{4}
Tõstke -\frac{11}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
b^{2}-11b+\frac{121}{4}=\frac{1}{4}
Liitke -30 ja \frac{121}{4}.
\left(b-\frac{11}{2}\right)^{2}=\frac{1}{4}
Lahutage b^{2}-11b+\frac{121}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b-\frac{11}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b-\frac{11}{2}=\frac{1}{2} b-\frac{11}{2}=-\frac{1}{2}
Lihtsustage.
b=6 b=5
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{11}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}