Lahendage ja leidke b (complex solution)
b=\sqrt{6}-1\approx 1,449489743
b=-\left(\sqrt{6}+1\right)\approx -3,449489743
Lahendage ja leidke b
b=\sqrt{6}-1\approx 1,449489743
b=-\sqrt{6}-1\approx -3,449489743
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
b^{2}+2b-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-5\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 2 ja c väärtusega -5.
b=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-5\right)}}{2}
Tõstke 2 ruutu.
b=\frac{-2±\sqrt{4+20}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -5.
b=\frac{-2±\sqrt{24}}{2}
Liitke 4 ja 20.
b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}
Leidke 24 ruutjuur.
b=\frac{2\sqrt{6}-2}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{6}.
b=\sqrt{6}-1
Jagage -2+2\sqrt{6} väärtusega 2.
b=\frac{-2\sqrt{6}-2}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{6} väärtusest -2.
b=-\sqrt{6}-1
Jagage -2-2\sqrt{6} väärtusega 2.
b=\sqrt{6}-1 b=-\sqrt{6}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
b^{2}+2b-5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
b^{2}+2b-5-\left(-5\right)=-\left(-5\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 5.
b^{2}+2b=-\left(-5\right)
-5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
b^{2}+2b=5
Lahutage -5 väärtusest 0.
b^{2}+2b+1^{2}=5+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}+2b+1=5+1
Tõstke 1 ruutu.
b^{2}+2b+1=6
Liitke 5 ja 1.
\left(b+1\right)^{2}=6
Lahutage b^{2}+2b+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b+1\right)^{2}}=\sqrt{6}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b+1=\sqrt{6} b+1=-\sqrt{6}
Lihtsustage.
b=\sqrt{6}-1 b=-\sqrt{6}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
b^{2}+2b-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-5\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 2 ja c väärtusega -5.
b=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-5\right)}}{2}
Tõstke 2 ruutu.
b=\frac{-2±\sqrt{4+20}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -5.
b=\frac{-2±\sqrt{24}}{2}
Liitke 4 ja 20.
b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}
Leidke 24 ruutjuur.
b=\frac{2\sqrt{6}-2}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{6}.
b=\sqrt{6}-1
Jagage -2+2\sqrt{6} väärtusega 2.
b=\frac{-2\sqrt{6}-2}{2}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-2±2\sqrt{6}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{6} väärtusest -2.
b=-\sqrt{6}-1
Jagage -2-2\sqrt{6} väärtusega 2.
b=\sqrt{6}-1 b=-\sqrt{6}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
b^{2}+2b-5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
b^{2}+2b-5-\left(-5\right)=-\left(-5\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 5.
b^{2}+2b=-\left(-5\right)
-5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
b^{2}+2b=5
Lahutage -5 väärtusest 0.
b^{2}+2b+1^{2}=5+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}+2b+1=5+1
Tõstke 1 ruutu.
b^{2}+2b+1=6
Liitke 5 ja 1.
\left(b+1\right)^{2}=6
Lahutage b^{2}+2b+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b+1\right)^{2}}=\sqrt{6}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b+1=\sqrt{6} b+1=-\sqrt{6}
Lihtsustage.
b=\sqrt{6}-1 b=-\sqrt{6}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}