Lahendage ja leidke Y
Y=2
Y=5
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-7 ab=10
Võrrandi käivitamiseks Y^{2}-7Y+10 valemi abil Y^{2}+\left(a+b\right)Y+ab=\left(Y+a\right)\left(Y+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-10 -2,-5
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 10.
-1-10=-11 -2-5=-7
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=-2
Lahendus on paar, mis annab summa -7.
\left(Y-5\right)\left(Y-2\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(Y+a\right)\left(Y+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
Y=5 Y=2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage Y-5=0 ja Y-2=0.
a+b=-7 ab=1\times 10=10
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul Y^{2}+aY+bY+10. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-10 -2,-5
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 10.
-1-10=-11 -2-5=-7
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=-2
Lahendus on paar, mis annab summa -7.
\left(Y^{2}-5Y\right)+\left(-2Y+10\right)
KirjutageY^{2}-7Y+10 ümber kujul \left(Y^{2}-5Y\right)+\left(-2Y+10\right).
Y\left(Y-5\right)-2\left(Y-5\right)
Lahutage Y esimesel ja -2 teise rühma.
\left(Y-5\right)\left(Y-2\right)
Tooge liige Y-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
Y=5 Y=2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage Y-5=0 ja Y-2=0.
Y^{2}-7Y+10=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
Y=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{\left(-7\right)^{2}-4\times 10}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -7 ja c väärtusega 10.
Y=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{49-4\times 10}}{2}
Tõstke -7 ruutu.
Y=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{49-40}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 10.
Y=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{9}}{2}
Liitke 49 ja -40.
Y=\frac{-\left(-7\right)±3}{2}
Leidke 9 ruutjuur.
Y=\frac{7±3}{2}
Arvu -7 vastand on 7.
Y=\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand Y=\frac{7±3}{2}, kui ± on pluss. Liitke 7 ja 3.
Y=5
Jagage 10 väärtusega 2.
Y=\frac{4}{2}
Nüüd lahendage võrrand Y=\frac{7±3}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 3 väärtusest 7.
Y=2
Jagage 4 väärtusega 2.
Y=5 Y=2
Võrrand on nüüd lahendatud.
Y^{2}-7Y+10=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
Y^{2}-7Y+10-10=-10
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 10.
Y^{2}-7Y=-10
10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
Y^{2}-7Y+\left(-\frac{7}{2}\right)^{2}=-10+\left(-\frac{7}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -7 2-ga, et leida -\frac{7}{2}. Seejärel liitke -\frac{7}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
Y^{2}-7Y+\frac{49}{4}=-10+\frac{49}{4}
Tõstke -\frac{7}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
Y^{2}-7Y+\frac{49}{4}=\frac{9}{4}
Liitke -10 ja \frac{49}{4}.
\left(Y-\frac{7}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage Y^{2}-7Y+\frac{49}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(Y-\frac{7}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
Y-\frac{7}{2}=\frac{3}{2} Y-\frac{7}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
Y=5 Y=2
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{7}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}