Lahendage ja leidke y
y = \frac{\sqrt{2} + 2}{3} \approx 1,138071187
y=\frac{2-\sqrt{2}}{3}\approx 0,195262146
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
9y^{2}-12y+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
y=\frac{-\left(-12\right)±\sqrt{\left(-12\right)^{2}-4\times 9\times 2}}{2\times 9}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 9, b väärtusega -12 ja c väärtusega 2.
y=\frac{-\left(-12\right)±\sqrt{144-4\times 9\times 2}}{2\times 9}
Tõstke -12 ruutu.
y=\frac{-\left(-12\right)±\sqrt{144-36\times 2}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -4 ja 9.
y=\frac{-\left(-12\right)±\sqrt{144-72}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -36 ja 2.
y=\frac{-\left(-12\right)±\sqrt{72}}{2\times 9}
Liitke 144 ja -72.
y=\frac{-\left(-12\right)±6\sqrt{2}}{2\times 9}
Leidke 72 ruutjuur.
y=\frac{12±6\sqrt{2}}{2\times 9}
Arvu -12 vastand on 12.
y=\frac{12±6\sqrt{2}}{18}
Korrutage omavahel 2 ja 9.
y=\frac{6\sqrt{2}+12}{18}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{12±6\sqrt{2}}{18}, kui ± on pluss. Liitke 12 ja 6\sqrt{2}.
y=\frac{\sqrt{2}+2}{3}
Jagage 12+6\sqrt{2} väärtusega 18.
y=\frac{12-6\sqrt{2}}{18}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{12±6\sqrt{2}}{18}, kui ± on miinus. Lahutage 6\sqrt{2} väärtusest 12.
y=\frac{2-\sqrt{2}}{3}
Jagage 12-6\sqrt{2} väärtusega 18.
y=\frac{\sqrt{2}+2}{3} y=\frac{2-\sqrt{2}}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
9y^{2}-12y+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
9y^{2}-12y+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
9y^{2}-12y=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{9y^{2}-12y}{9}=-\frac{2}{9}
Jagage mõlemad pooled 9-ga.
y^{2}+\left(-\frac{12}{9}\right)y=-\frac{2}{9}
9-ga jagamine võtab 9-ga korrutamise tagasi.
y^{2}-\frac{4}{3}y=-\frac{2}{9}
Taandage murd \frac{-12}{9} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
y^{2}-\frac{4}{3}y+\left(-\frac{2}{3}\right)^{2}=-\frac{2}{9}+\left(-\frac{2}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{4}{3} 2-ga, et leida -\frac{2}{3}. Seejärel liitke -\frac{2}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}-\frac{4}{3}y+\frac{4}{9}=\frac{-2+4}{9}
Tõstke -\frac{2}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
y^{2}-\frac{4}{3}y+\frac{4}{9}=\frac{2}{9}
Liitke -\frac{2}{9} ja \frac{4}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(y-\frac{2}{3}\right)^{2}=\frac{2}{9}
Lahutage y^{2}-\frac{4}{3}y+\frac{4}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y-\frac{2}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{2}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y-\frac{2}{3}=\frac{\sqrt{2}}{3} y-\frac{2}{3}=-\frac{\sqrt{2}}{3}
Lihtsustage.
y=\frac{\sqrt{2}+2}{3} y=\frac{2-\sqrt{2}}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{2}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}