Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}\approx 0,100925213
x=-\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}\approx -1,100925213
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
9x^{2}+9x=1
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
9x^{2}+9x-1=1-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
9x^{2}+9x-1=0
1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-9±\sqrt{9^{2}-4\times 9\left(-1\right)}}{2\times 9}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 9, b väärtusega 9 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-9±\sqrt{81-4\times 9\left(-1\right)}}{2\times 9}
Tõstke 9 ruutu.
x=\frac{-9±\sqrt{81-36\left(-1\right)}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -4 ja 9.
x=\frac{-9±\sqrt{81+36}}{2\times 9}
Korrutage omavahel -36 ja -1.
x=\frac{-9±\sqrt{117}}{2\times 9}
Liitke 81 ja 36.
x=\frac{-9±3\sqrt{13}}{2\times 9}
Leidke 117 ruutjuur.
x=\frac{-9±3\sqrt{13}}{18}
Korrutage omavahel 2 ja 9.
x=\frac{3\sqrt{13}-9}{18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-9±3\sqrt{13}}{18}, kui ± on pluss. Liitke -9 ja 3\sqrt{13}.
x=\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}
Jagage -9+3\sqrt{13} väärtusega 18.
x=\frac{-3\sqrt{13}-9}{18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-9±3\sqrt{13}}{18}, kui ± on miinus. Lahutage 3\sqrt{13} väärtusest -9.
x=-\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}
Jagage -9-3\sqrt{13} väärtusega 18.
x=\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
9x^{2}+9x=1
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{9x^{2}+9x}{9}=\frac{1}{9}
Jagage mõlemad pooled 9-ga.
x^{2}+\frac{9}{9}x=\frac{1}{9}
9-ga jagamine võtab 9-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+x=\frac{1}{9}
Jagage 9 väärtusega 9.
x^{2}+x+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{1}{9}+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=\frac{1}{9}+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=\frac{13}{36}
Liitke \frac{1}{9} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{13}{36}
Lahutage x^{2}+x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{13}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{13}}{6} x+\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{13}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{13}}{6}-\frac{1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}