Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{91} + 1}{3} \approx 3,513130671
x=\frac{1-\sqrt{91}}{3}\approx -2,846464005
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{3}{2}x^{2}-x=15
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
\frac{3}{2}x^{2}-x-15=15-15
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 15.
\frac{3}{2}x^{2}-x-15=0
15 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times \frac{3}{2}\left(-15\right)}}{2\times \frac{3}{2}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{3}{2}, b väärtusega -1 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-6\left(-15\right)}}{2\times \frac{3}{2}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{3}{2}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+90}}{2\times \frac{3}{2}}
Korrutage omavahel -6 ja -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{91}}{2\times \frac{3}{2}}
Liitke 1 ja 90.
x=\frac{1±\sqrt{91}}{2\times \frac{3}{2}}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±\sqrt{91}}{3}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{3}{2}.
x=\frac{\sqrt{91}+1}{3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{91}}{3}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja \sqrt{91}.
x=\frac{1-\sqrt{91}}{3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{91}}{3}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{91} väärtusest 1.
x=\frac{\sqrt{91}+1}{3} x=\frac{1-\sqrt{91}}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{3}{2}x^{2}-x=15
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{\frac{3}{2}x^{2}-x}{\frac{3}{2}}=\frac{15}{\frac{3}{2}}
Jagage võrrandi mõlemad pooled väärtusega \frac{3}{2}, mis on sama nagu mõlema poole korrutamine murru pöördväärtusega.
x^{2}+\left(-\frac{1}{\frac{3}{2}}\right)x=\frac{15}{\frac{3}{2}}
\frac{3}{2}-ga jagamine võtab \frac{3}{2}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=\frac{15}{\frac{3}{2}}
Jagage -1 väärtusega \frac{3}{2}, korrutades -1 väärtuse \frac{3}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-\frac{2}{3}x=10
Jagage 15 väärtusega \frac{3}{2}, korrutades 15 väärtuse \frac{3}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=10+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=10+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{91}{9}
Liitke 10 ja \frac{1}{9}.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{91}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{91}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{\sqrt{91}}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{\sqrt{91}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{91}+1}{3} x=\frac{1-\sqrt{91}}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}