Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}\approx -0,041239305+0,184427778i
x=-\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}\approx -0,041239305-0,184427778i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
84x^{2}+4\sqrt{3}x+3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-4\sqrt{3}±\sqrt{\left(4\sqrt{3}\right)^{2}-4\times 84\times 3}}{2\times 84}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 84, b väärtusega 4\sqrt{3} ja c väärtusega 3.
x=\frac{-4\sqrt{3}±\sqrt{48-4\times 84\times 3}}{2\times 84}
Tõstke 4\sqrt{3} ruutu.
x=\frac{-4\sqrt{3}±\sqrt{48-336\times 3}}{2\times 84}
Korrutage omavahel -4 ja 84.
x=\frac{-4\sqrt{3}±\sqrt{48-1008}}{2\times 84}
Korrutage omavahel -336 ja 3.
x=\frac{-4\sqrt{3}±\sqrt{-960}}{2\times 84}
Liitke 48 ja -1008.
x=\frac{-4\sqrt{3}±8\sqrt{15}i}{2\times 84}
Leidke -960 ruutjuur.
x=\frac{-4\sqrt{3}±8\sqrt{15}i}{168}
Korrutage omavahel 2 ja 84.
x=\frac{-4\sqrt{3}+8\sqrt{15}i}{168}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4\sqrt{3}±8\sqrt{15}i}{168}, kui ± on pluss. Liitke -4\sqrt{3} ja 8i\sqrt{15}.
x=\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}
Jagage -4\sqrt{3}+8i\sqrt{15} väärtusega 168.
x=\frac{-8\sqrt{15}i-4\sqrt{3}}{168}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4\sqrt{3}±8\sqrt{15}i}{168}, kui ± on miinus. Lahutage 8i\sqrt{15} väärtusest -4\sqrt{3}.
x=-\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}
Jagage -4\sqrt{3}-8i\sqrt{15} väärtusega 168.
x=\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42} x=-\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}
Võrrand on nüüd lahendatud.
84x^{2}+4\sqrt{3}x+3=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
84x^{2}+4\sqrt{3}x+3-3=-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
84x^{2}+4\sqrt{3}x=-3
3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{84x^{2}+4\sqrt{3}x}{84}=-\frac{3}{84}
Jagage mõlemad pooled 84-ga.
x^{2}+\frac{4\sqrt{3}}{84}x=-\frac{3}{84}
84-ga jagamine võtab 84-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x=-\frac{3}{84}
Jagage 4\sqrt{3} väärtusega 84.
x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x=-\frac{1}{28}
Taandage murd \frac{-3}{84} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x+\left(\frac{\sqrt{3}}{42}\right)^{2}=-\frac{1}{28}+\left(\frac{\sqrt{3}}{42}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{\sqrt{3}}{21} 2-ga, et leida \frac{\sqrt{3}}{42}. Seejärel liitke \frac{\sqrt{3}}{42} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x+\frac{1}{588}=-\frac{1}{28}+\frac{1}{588}
Tõstke \frac{\sqrt{3}}{42} ruutu.
x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x+\frac{1}{588}=-\frac{5}{147}
Liitke -\frac{1}{28} ja \frac{1}{588}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{\sqrt{3}}{42}\right)^{2}=-\frac{5}{147}
Lahutage x^{2}+\frac{\sqrt{3}}{21}x+\frac{1}{588}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{\sqrt{3}}{42}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{5}{147}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{\sqrt{3}}{42}=\frac{\sqrt{15}i}{21} x+\frac{\sqrt{3}}{42}=-\frac{\sqrt{15}i}{21}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42} x=-\frac{\sqrt{15}i}{21}-\frac{\sqrt{3}}{42}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{\sqrt{3}}{42}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}