Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{22}+1}{7}\approx 0,812916537
x=\frac{1-\sqrt{22}}{7}\approx -0,527202251
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
7x^{2}-2x-3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 7\left(-3\right)}}{2\times 7}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 7, b väärtusega -2 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 7\left(-3\right)}}{2\times 7}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-28\left(-3\right)}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -4 ja 7.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+84}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -28 ja -3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{88}}{2\times 7}
Liitke 4 ja 84.
x=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{22}}{2\times 7}
Leidke 88 ruutjuur.
x=\frac{2±2\sqrt{22}}{2\times 7}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±2\sqrt{22}}{14}
Korrutage omavahel 2 ja 7.
x=\frac{2\sqrt{22}+2}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{22}}{14}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2\sqrt{22}.
x=\frac{\sqrt{22}+1}{7}
Jagage 2+2\sqrt{22} väärtusega 14.
x=\frac{2-2\sqrt{22}}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{22}}{14}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{22} väärtusest 2.
x=\frac{1-\sqrt{22}}{7}
Jagage 2-2\sqrt{22} väärtusega 14.
x=\frac{\sqrt{22}+1}{7} x=\frac{1-\sqrt{22}}{7}
Võrrand on nüüd lahendatud.
7x^{2}-2x-3=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
7x^{2}-2x-3-\left(-3\right)=-\left(-3\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
7x^{2}-2x=-\left(-3\right)
-3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
7x^{2}-2x=3
Lahutage -3 väärtusest 0.
\frac{7x^{2}-2x}{7}=\frac{3}{7}
Jagage mõlemad pooled 7-ga.
x^{2}-\frac{2}{7}x=\frac{3}{7}
7-ga jagamine võtab 7-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\left(-\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{3}{7}+\left(-\frac{1}{7}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{7} 2-ga, et leida -\frac{1}{7}. Seejärel liitke -\frac{1}{7} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{3}{7}+\frac{1}{49}
Tõstke -\frac{1}{7} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{22}{49}
Liitke \frac{3}{7} ja \frac{1}{49}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{22}{49}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{7}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{22}{49}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{7}=\frac{\sqrt{22}}{7} x-\frac{1}{7}=-\frac{\sqrt{22}}{7}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{22}+1}{7} x=\frac{1-\sqrt{22}}{7}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{7}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}