Lahendage ja leidke x
x = -\frac{9}{7} = -1\frac{2}{7} \approx -1,285714286
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
7x^{2}+2x-9=0
Lahutage mõlemast poolest 9.
a+b=2 ab=7\left(-9\right)=-63
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 7x^{2}+ax+bx-9. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,63 -3,21 -7,9
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -63.
-1+63=62 -3+21=18 -7+9=2
Arvutage iga paari summa.
a=-7 b=9
Lahendus on paar, mis annab summa 2.
\left(7x^{2}-7x\right)+\left(9x-9\right)
Kirjutage7x^{2}+2x-9 ümber kujul \left(7x^{2}-7x\right)+\left(9x-9\right).
7x\left(x-1\right)+9\left(x-1\right)
Lahutage 7x esimesel ja 9 teise rühma.
\left(x-1\right)\left(7x+9\right)
Tooge liige x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=1 x=-\frac{9}{7}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja 7x+9=0.
7x^{2}+2x=9
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
7x^{2}+2x-9=9-9
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 9.
7x^{2}+2x-9=0
9 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 7\left(-9\right)}}{2\times 7}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 7, b väärtusega 2 ja c väärtusega -9.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 7\left(-9\right)}}{2\times 7}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-28\left(-9\right)}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -4 ja 7.
x=\frac{-2±\sqrt{4+252}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -28 ja -9.
x=\frac{-2±\sqrt{256}}{2\times 7}
Liitke 4 ja 252.
x=\frac{-2±16}{2\times 7}
Leidke 256 ruutjuur.
x=\frac{-2±16}{14}
Korrutage omavahel 2 ja 7.
x=\frac{14}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±16}{14}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 16.
x=1
Jagage 14 väärtusega 14.
x=-\frac{18}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±16}{14}, kui ± on miinus. Lahutage 16 väärtusest -2.
x=-\frac{9}{7}
Taandage murd \frac{-18}{14} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=1 x=-\frac{9}{7}
Võrrand on nüüd lahendatud.
7x^{2}+2x=9
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{7x^{2}+2x}{7}=\frac{9}{7}
Jagage mõlemad pooled 7-ga.
x^{2}+\frac{2}{7}x=\frac{9}{7}
7-ga jagamine võtab 7-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{2}{7}x+\left(\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{9}{7}+\left(\frac{1}{7}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{7} 2-ga, et leida \frac{1}{7}. Seejärel liitke \frac{1}{7} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{9}{7}+\frac{1}{49}
Tõstke \frac{1}{7} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{64}{49}
Liitke \frac{9}{7} ja \frac{1}{49}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{64}{49}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{7}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{64}{49}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{7}=\frac{8}{7} x+\frac{1}{7}=-\frac{8}{7}
Lihtsustage.
x=1 x=-\frac{9}{7}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{7}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}