Lahendage ja leidke x
x=\frac{1}{3}\approx 0,333333333
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6x-1-9x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 9x^{2}.
-9x^{2}+6x-1=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=6 ab=-9\left(-1\right)=9
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -9x^{2}+ax+bx-1. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,9 3,3
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 9.
1+9=10 3+3=6
Arvutage iga paari summa.
a=3 b=3
Lahendus on paar, mis annab summa 6.
\left(-9x^{2}+3x\right)+\left(3x-1\right)
Kirjutage-9x^{2}+6x-1 ümber kujul \left(-9x^{2}+3x\right)+\left(3x-1\right).
-3x\left(3x-1\right)+3x-1
Tooge -3x võrrandis -9x^{2}+3x sulgude ette.
\left(3x-1\right)\left(-3x+1\right)
Tooge liige 3x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{1}{3} x=\frac{1}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-1=0 ja -3x+1=0.
6x-1-9x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 9x^{2}.
-9x^{2}+6x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-9\right)\left(-1\right)}}{2\left(-9\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -9, b väärtusega 6 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-9\right)\left(-1\right)}}{2\left(-9\right)}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+36\left(-1\right)}}{2\left(-9\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -9.
x=\frac{-6±\sqrt{36-36}}{2\left(-9\right)}
Korrutage omavahel 36 ja -1.
x=\frac{-6±\sqrt{0}}{2\left(-9\right)}
Liitke 36 ja -36.
x=-\frac{6}{2\left(-9\right)}
Leidke 0 ruutjuur.
x=-\frac{6}{-18}
Korrutage omavahel 2 ja -9.
x=\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{-6}{-18} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
6x-1-9x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 9x^{2}.
6x-9x^{2}=1
Liitke 1 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
-9x^{2}+6x=1
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-9x^{2}+6x}{-9}=\frac{1}{-9}
Jagage mõlemad pooled -9-ga.
x^{2}+\frac{6}{-9}x=\frac{1}{-9}
-9-ga jagamine võtab -9-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=\frac{1}{-9}
Taandage murd \frac{6}{-9} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}-\frac{2}{3}x=-\frac{1}{9}
Jagage 1 väärtusega -9.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=-\frac{1}{9}+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{-1+1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=0
Liitke -\frac{1}{9} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=0
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{0}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=0 x-\frac{1}{3}=0
Lihtsustage.
x=\frac{1}{3} x=\frac{1}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
x=\frac{1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud. Lahendused on samad.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}