Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
x = \frac{5}{3} = 1\frac{2}{3} \approx 1,666666667
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6x^{2}-x-15=0
Lahutage mõlemast poolest 15.
a+b=-1 ab=6\left(-15\right)=-90
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6x^{2}+ax+bx-15. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-90 2,-45 3,-30 5,-18 6,-15 9,-10
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -90.
1-90=-89 2-45=-43 3-30=-27 5-18=-13 6-15=-9 9-10=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-10 b=9
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(6x^{2}-10x\right)+\left(9x-15\right)
Kirjutage6x^{2}-x-15 ümber kujul \left(6x^{2}-10x\right)+\left(9x-15\right).
2x\left(3x-5\right)+3\left(3x-5\right)
Lahutage 2x esimesel ja 3 teise rühma.
\left(3x-5\right)\left(2x+3\right)
Tooge liige 3x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{5}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-5=0 ja 2x+3=0.
6x^{2}-x=15
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
6x^{2}-x-15=15-15
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 15.
6x^{2}-x-15=0
15 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 6\left(-15\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega -1 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-24\left(-15\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+360}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{361}}{2\times 6}
Liitke 1 ja 360.
x=\frac{-\left(-1\right)±19}{2\times 6}
Leidke 361 ruutjuur.
x=\frac{1±19}{2\times 6}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±19}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{20}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±19}{12}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 19.
x=\frac{5}{3}
Taandage murd \frac{20}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{18}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±19}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 19 väärtusest 1.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-18}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=\frac{5}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}-x=15
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{6x^{2}-x}{6}=\frac{15}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}-\frac{1}{6}x=\frac{15}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{6}x=\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{15}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}-\frac{1}{6}x+\left(-\frac{1}{12}\right)^{2}=\frac{5}{2}+\left(-\frac{1}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{6} 2-ga, et leida -\frac{1}{12}. Seejärel liitke -\frac{1}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}=\frac{5}{2}+\frac{1}{144}
Tõstke -\frac{1}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}=\frac{361}{144}
Liitke \frac{5}{2} ja \frac{1}{144}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{12}\right)^{2}=\frac{361}{144}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{361}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{12}=\frac{19}{12} x-\frac{1}{12}=-\frac{19}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{5}{3} x=-\frac{3}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}