Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
x = \frac{4}{3} = 1\frac{1}{3} \approx 1,333333333
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6x^{2}-12=-x
Lahutage mõlemast poolest 12.
6x^{2}-12+x=0
Liitke x mõlemale poolele.
6x^{2}+x-12=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=1 ab=6\left(-12\right)=-72
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6x^{2}+ax+bx-12. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,72 -2,36 -3,24 -4,18 -6,12 -8,9
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -72.
-1+72=71 -2+36=34 -3+24=21 -4+18=14 -6+12=6 -8+9=1
Arvutage iga paari summa.
a=-8 b=9
Lahendus on paar, mis annab summa 1.
\left(6x^{2}-8x\right)+\left(9x-12\right)
Kirjutage6x^{2}+x-12 ümber kujul \left(6x^{2}-8x\right)+\left(9x-12\right).
2x\left(3x-4\right)+3\left(3x-4\right)
Lahutage 2x esimesel ja 3 teise rühma.
\left(3x-4\right)\left(2x+3\right)
Tooge liige 3x-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{4}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-4=0 ja 2x+3=0.
6x^{2}-12=-x
Lahutage mõlemast poolest 12.
6x^{2}-12+x=0
Liitke x mõlemale poolele.
6x^{2}+x-12=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\times 6\left(-12\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega 1 ja c väärtusega -12.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\times 6\left(-12\right)}}{2\times 6}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1-24\left(-12\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-1±\sqrt{1+288}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -12.
x=\frac{-1±\sqrt{289}}{2\times 6}
Liitke 1 ja 288.
x=\frac{-1±17}{2\times 6}
Leidke 289 ruutjuur.
x=\frac{-1±17}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{16}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±17}{12}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 17.
x=\frac{4}{3}
Taandage murd \frac{16}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{18}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±17}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest -1.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-18}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=\frac{4}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}+x=12
Liitke x mõlemale poolele.
\frac{6x^{2}+x}{6}=\frac{12}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{1}{6}x=\frac{12}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{6}x=2
Jagage 12 väärtusega 6.
x^{2}+\frac{1}{6}x+\left(\frac{1}{12}\right)^{2}=2+\left(\frac{1}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{6} 2-ga, et leida \frac{1}{12}. Seejärel liitke \frac{1}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}=2+\frac{1}{144}
Tõstke \frac{1}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}=\frac{289}{144}
Liitke 2 ja \frac{1}{144}.
\left(x+\frac{1}{12}\right)^{2}=\frac{289}{144}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{289}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{12}=\frac{17}{12} x+\frac{1}{12}=-\frac{17}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{4}{3} x=-\frac{3}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}