Lahendage ja leidke p
p=-\frac{1}{3}\approx -0,333333333
p = \frac{5}{2} = 2\frac{1}{2} = 2,5
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6p^{2}-5-13p=0
Lahutage mõlemast poolest 13p.
6p^{2}-13p-5=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-13 ab=6\left(-5\right)=-30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6p^{2}+ap+bp-5. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-30 2,-15 3,-10 5,-6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -30.
1-30=-29 2-15=-13 3-10=-7 5-6=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-15 b=2
Lahendus on paar, mis annab summa -13.
\left(6p^{2}-15p\right)+\left(2p-5\right)
Kirjutage6p^{2}-13p-5 ümber kujul \left(6p^{2}-15p\right)+\left(2p-5\right).
3p\left(2p-5\right)+2p-5
Tooge 3p võrrandis 6p^{2}-15p sulgude ette.
\left(2p-5\right)\left(3p+1\right)
Tooge liige 2p-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
p=\frac{5}{2} p=-\frac{1}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2p-5=0 ja 3p+1=0.
6p^{2}-5-13p=0
Lahutage mõlemast poolest 13p.
6p^{2}-13p-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
p=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{\left(-13\right)^{2}-4\times 6\left(-5\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega -13 ja c väärtusega -5.
p=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169-4\times 6\left(-5\right)}}{2\times 6}
Tõstke -13 ruutu.
p=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169-24\left(-5\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
p=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169+120}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -5.
p=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{289}}{2\times 6}
Liitke 169 ja 120.
p=\frac{-\left(-13\right)±17}{2\times 6}
Leidke 289 ruutjuur.
p=\frac{13±17}{2\times 6}
Arvu -13 vastand on 13.
p=\frac{13±17}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
p=\frac{30}{12}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{13±17}{12}, kui ± on pluss. Liitke 13 ja 17.
p=\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{30}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
p=-\frac{4}{12}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{13±17}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest 13.
p=-\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{-4}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
p=\frac{5}{2} p=-\frac{1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6p^{2}-5-13p=0
Lahutage mõlemast poolest 13p.
6p^{2}-13p=5
Liitke 5 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{6p^{2}-13p}{6}=\frac{5}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
p^{2}-\frac{13}{6}p=\frac{5}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
p^{2}-\frac{13}{6}p+\left(-\frac{13}{12}\right)^{2}=\frac{5}{6}+\left(-\frac{13}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{13}{6} 2-ga, et leida -\frac{13}{12}. Seejärel liitke -\frac{13}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
p^{2}-\frac{13}{6}p+\frac{169}{144}=\frac{5}{6}+\frac{169}{144}
Tõstke -\frac{13}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
p^{2}-\frac{13}{6}p+\frac{169}{144}=\frac{289}{144}
Liitke \frac{5}{6} ja \frac{169}{144}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(p-\frac{13}{12}\right)^{2}=\frac{289}{144}
Lahutage p^{2}-\frac{13}{6}p+\frac{169}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(p-\frac{13}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{289}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
p-\frac{13}{12}=\frac{17}{12} p-\frac{13}{12}=-\frac{17}{12}
Lihtsustage.
p=\frac{5}{2} p=-\frac{1}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{13}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}