Lahendage ja leidke x
x = -\frac{7}{2} = -3\frac{1}{2} = -3,5
x=\frac{1}{3}\approx 0,333333333
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=19 ab=6\left(-7\right)=-42
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6x^{2}+ax+bx-7. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,42 -2,21 -3,14 -6,7
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -42.
-1+42=41 -2+21=19 -3+14=11 -6+7=1
Arvutage iga paari summa.
a=-2 b=21
Lahendus on paar, mis annab summa 19.
\left(6x^{2}-2x\right)+\left(21x-7\right)
Kirjutage6x^{2}+19x-7 ümber kujul \left(6x^{2}-2x\right)+\left(21x-7\right).
2x\left(3x-1\right)+7\left(3x-1\right)
Lahutage 2x esimesel ja 7 teise rühma.
\left(3x-1\right)\left(2x+7\right)
Tooge liige 3x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{7}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-1=0 ja 2x+7=0.
6x^{2}+19x-7=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-19±\sqrt{19^{2}-4\times 6\left(-7\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega 19 ja c väärtusega -7.
x=\frac{-19±\sqrt{361-4\times 6\left(-7\right)}}{2\times 6}
Tõstke 19 ruutu.
x=\frac{-19±\sqrt{361-24\left(-7\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-19±\sqrt{361+168}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -7.
x=\frac{-19±\sqrt{529}}{2\times 6}
Liitke 361 ja 168.
x=\frac{-19±23}{2\times 6}
Leidke 529 ruutjuur.
x=\frac{-19±23}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{4}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-19±23}{12}, kui ± on pluss. Liitke -19 ja 23.
x=\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{4}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{42}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-19±23}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 23 väärtusest -19.
x=-\frac{7}{2}
Taandage murd \frac{-42}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{7}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}+19x-7=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
6x^{2}+19x-7-\left(-7\right)=-\left(-7\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 7.
6x^{2}+19x=-\left(-7\right)
-7 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
6x^{2}+19x=7
Lahutage -7 väärtusest 0.
\frac{6x^{2}+19x}{6}=\frac{7}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{19}{6}x=\frac{7}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{19}{6}x+\left(\frac{19}{12}\right)^{2}=\frac{7}{6}+\left(\frac{19}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{19}{6} 2-ga, et leida \frac{19}{12}. Seejärel liitke \frac{19}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{19}{6}x+\frac{361}{144}=\frac{7}{6}+\frac{361}{144}
Tõstke \frac{19}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{19}{6}x+\frac{361}{144}=\frac{529}{144}
Liitke \frac{7}{6} ja \frac{361}{144}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{19}{12}\right)^{2}=\frac{529}{144}
Lahutage x^{2}+\frac{19}{6}x+\frac{361}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{19}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{529}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{19}{12}=\frac{23}{12} x+\frac{19}{12}=-\frac{23}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{7}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{19}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}