Lahendage ja leidke b
b=1
b=14
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
14-15b+b^{2}=0
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
b^{2}-15b+14=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-15 ab=1\times 14=14
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul b^{2}+ab+bb+14. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-14 -2,-7
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 14.
-1-14=-15 -2-7=-9
Arvutage iga paari summa.
a=-14 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa -15.
\left(b^{2}-14b\right)+\left(-b+14\right)
Kirjutageb^{2}-15b+14 ümber kujul \left(b^{2}-14b\right)+\left(-b+14\right).
b\left(b-14\right)-\left(b-14\right)
Lahutage b esimesel ja -1 teise rühma.
\left(b-14\right)\left(b-1\right)
Tooge liige b-14 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
b=14 b=1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage b-14=0 ja b-1=0.
4b^{2}-60b+56=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b=\frac{-\left(-60\right)±\sqrt{\left(-60\right)^{2}-4\times 4\times 56}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega -60 ja c väärtusega 56.
b=\frac{-\left(-60\right)±\sqrt{3600-4\times 4\times 56}}{2\times 4}
Tõstke -60 ruutu.
b=\frac{-\left(-60\right)±\sqrt{3600-16\times 56}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
b=\frac{-\left(-60\right)±\sqrt{3600-896}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja 56.
b=\frac{-\left(-60\right)±\sqrt{2704}}{2\times 4}
Liitke 3600 ja -896.
b=\frac{-\left(-60\right)±52}{2\times 4}
Leidke 2704 ruutjuur.
b=\frac{60±52}{2\times 4}
Arvu -60 vastand on 60.
b=\frac{60±52}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
b=\frac{112}{8}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{60±52}{8}, kui ± on pluss. Liitke 60 ja 52.
b=14
Jagage 112 väärtusega 8.
b=\frac{8}{8}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{60±52}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 52 väärtusest 60.
b=1
Jagage 8 väärtusega 8.
b=14 b=1
Võrrand on nüüd lahendatud.
4b^{2}-60b+56=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4b^{2}-60b+56-56=-56
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 56.
4b^{2}-60b=-56
56 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{4b^{2}-60b}{4}=-\frac{56}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
b^{2}+\left(-\frac{60}{4}\right)b=-\frac{56}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
b^{2}-15b=-\frac{56}{4}
Jagage -60 väärtusega 4.
b^{2}-15b=-14
Jagage -56 väärtusega 4.
b^{2}-15b+\left(-\frac{15}{2}\right)^{2}=-14+\left(-\frac{15}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -15 2-ga, et leida -\frac{15}{2}. Seejärel liitke -\frac{15}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}-15b+\frac{225}{4}=-14+\frac{225}{4}
Tõstke -\frac{15}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
b^{2}-15b+\frac{225}{4}=\frac{169}{4}
Liitke -14 ja \frac{225}{4}.
\left(b-\frac{15}{2}\right)^{2}=\frac{169}{4}
Lahutage b^{2}-15b+\frac{225}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b-\frac{15}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{169}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b-\frac{15}{2}=\frac{13}{2} b-\frac{15}{2}=-\frac{13}{2}
Lihtsustage.
b=14 b=1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{15}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}