50 ( 1 - 10 \% ) ( 1 + x ) ^ { 2 } = 148
Lahendage ja leidke x
x=\frac{2\sqrt{185}}{15}-1\approx 0,813529401
x=-\frac{2\sqrt{185}}{15}-1\approx -2,813529401
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
50\left(1-\frac{1}{10}\right)\left(1+x\right)^{2}=148
Taandage murd \frac{10}{100} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 10.
50\times \frac{9}{10}\left(1+x\right)^{2}=148
Lahutage \frac{1}{10} väärtusest 1, et leida \frac{9}{10}.
45\left(1+x\right)^{2}=148
Korrutage 50 ja \frac{9}{10}, et leida 45.
45\left(1+2x+x^{2}\right)=148
Kasutage kaksliikme \left(1+x\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
45+90x+45x^{2}=148
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 45 ja 1+2x+x^{2}.
45+90x+45x^{2}-148=0
Lahutage mõlemast poolest 148.
-103+90x+45x^{2}=0
Lahutage 148 väärtusest 45, et leida -103.
45x^{2}+90x-103=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-90±\sqrt{90^{2}-4\times 45\left(-103\right)}}{2\times 45}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 45, b väärtusega 90 ja c väärtusega -103.
x=\frac{-90±\sqrt{8100-4\times 45\left(-103\right)}}{2\times 45}
Tõstke 90 ruutu.
x=\frac{-90±\sqrt{8100-180\left(-103\right)}}{2\times 45}
Korrutage omavahel -4 ja 45.
x=\frac{-90±\sqrt{8100+18540}}{2\times 45}
Korrutage omavahel -180 ja -103.
x=\frac{-90±\sqrt{26640}}{2\times 45}
Liitke 8100 ja 18540.
x=\frac{-90±12\sqrt{185}}{2\times 45}
Leidke 26640 ruutjuur.
x=\frac{-90±12\sqrt{185}}{90}
Korrutage omavahel 2 ja 45.
x=\frac{12\sqrt{185}-90}{90}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-90±12\sqrt{185}}{90}, kui ± on pluss. Liitke -90 ja 12\sqrt{185}.
x=\frac{2\sqrt{185}}{15}-1
Jagage -90+12\sqrt{185} väärtusega 90.
x=\frac{-12\sqrt{185}-90}{90}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-90±12\sqrt{185}}{90}, kui ± on miinus. Lahutage 12\sqrt{185} väärtusest -90.
x=-\frac{2\sqrt{185}}{15}-1
Jagage -90-12\sqrt{185} väärtusega 90.
x=\frac{2\sqrt{185}}{15}-1 x=-\frac{2\sqrt{185}}{15}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
50\left(1-\frac{1}{10}\right)\left(1+x\right)^{2}=148
Taandage murd \frac{10}{100} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 10.
50\times \frac{9}{10}\left(1+x\right)^{2}=148
Lahutage \frac{1}{10} väärtusest 1, et leida \frac{9}{10}.
45\left(1+x\right)^{2}=148
Korrutage 50 ja \frac{9}{10}, et leida 45.
45\left(1+2x+x^{2}\right)=148
Kasutage kaksliikme \left(1+x\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
45+90x+45x^{2}=148
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 45 ja 1+2x+x^{2}.
90x+45x^{2}=148-45
Lahutage mõlemast poolest 45.
90x+45x^{2}=103
Lahutage 45 väärtusest 148, et leida 103.
45x^{2}+90x=103
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{45x^{2}+90x}{45}=\frac{103}{45}
Jagage mõlemad pooled 45-ga.
x^{2}+\frac{90}{45}x=\frac{103}{45}
45-ga jagamine võtab 45-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=\frac{103}{45}
Jagage 90 väärtusega 45.
x^{2}+2x+1^{2}=\frac{103}{45}+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=\frac{103}{45}+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=\frac{148}{45}
Liitke \frac{103}{45} ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=\frac{148}{45}
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{148}{45}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=\frac{2\sqrt{185}}{15} x+1=-\frac{2\sqrt{185}}{15}
Lihtsustage.
x=\frac{2\sqrt{185}}{15}-1 x=-\frac{2\sqrt{185}}{15}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}