Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{14}-3}{5}\approx 0,148331477
x=\frac{-\sqrt{14}-3}{5}\approx -1,348331477
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
5x^{2}+6x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 5\left(-1\right)}}{2\times 5}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 5, b väärtusega 6 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 5\left(-1\right)}}{2\times 5}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36-20\left(-1\right)}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
x=\frac{-6±\sqrt{36+20}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -20 ja -1.
x=\frac{-6±\sqrt{56}}{2\times 5}
Liitke 36 ja 20.
x=\frac{-6±2\sqrt{14}}{2\times 5}
Leidke 56 ruutjuur.
x=\frac{-6±2\sqrt{14}}{10}
Korrutage omavahel 2 ja 5.
x=\frac{2\sqrt{14}-6}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{14}}{10}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 2\sqrt{14}.
x=\frac{\sqrt{14}-3}{5}
Jagage -6+2\sqrt{14} väärtusega 10.
x=\frac{-2\sqrt{14}-6}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{14}}{10}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{14} väärtusest -6.
x=\frac{-\sqrt{14}-3}{5}
Jagage -6-2\sqrt{14} väärtusega 10.
x=\frac{\sqrt{14}-3}{5} x=\frac{-\sqrt{14}-3}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
5x^{2}+6x-1=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
5x^{2}+6x-1-\left(-1\right)=-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
5x^{2}+6x=-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
5x^{2}+6x=1
Lahutage -1 väärtusest 0.
\frac{5x^{2}+6x}{5}=\frac{1}{5}
Jagage mõlemad pooled 5-ga.
x^{2}+\frac{6}{5}x=\frac{1}{5}
5-ga jagamine võtab 5-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{6}{5}x+\left(\frac{3}{5}\right)^{2}=\frac{1}{5}+\left(\frac{3}{5}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{6}{5} 2-ga, et leida \frac{3}{5}. Seejärel liitke \frac{3}{5} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{6}{5}x+\frac{9}{25}=\frac{1}{5}+\frac{9}{25}
Tõstke \frac{3}{5} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{6}{5}x+\frac{9}{25}=\frac{14}{25}
Liitke \frac{1}{5} ja \frac{9}{25}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{3}{5}\right)^{2}=\frac{14}{25}
Lahutage x^{2}+\frac{6}{5}x+\frac{9}{25}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{5}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{14}{25}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{5}=\frac{\sqrt{14}}{5} x+\frac{3}{5}=-\frac{\sqrt{14}}{5}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{14}-3}{5} x=\frac{-\sqrt{14}-3}{5}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{5}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}