Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\sqrt{14}-3\approx 0,741657387
x=-\left(\sqrt{14}+3\right)\approx -6,741657387
Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{14}-3\approx 0,741657387
x=-\sqrt{14}-3\approx -6,741657387
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-x^{2}-6x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega -6 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+4\times 5}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+20}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 5.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{56}}{2\left(-1\right)}
Liitke 36 ja 20.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{14}}{2\left(-1\right)}
Leidke 56 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{14}}{2\left(-1\right)}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{2\sqrt{14}+6}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{14}.
x=-\left(\sqrt{14}+3\right)
Jagage 6+2\sqrt{14} väärtusega -2.
x=\frac{6-2\sqrt{14}}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{14} väärtusest 6.
x=\sqrt{14}-3
Jagage 6-2\sqrt{14} väärtusega -2.
x=-\left(\sqrt{14}+3\right) x=\sqrt{14}-3
Võrrand on nüüd lahendatud.
-x^{2}-6x+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-x^{2}-6x+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
-x^{2}-6x=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{-x^{2}-6x}{-1}=-\frac{5}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\left(-\frac{6}{-1}\right)x=-\frac{5}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+6x=-\frac{5}{-1}
Jagage -6 väärtusega -1.
x^{2}+6x=5
Jagage -5 väärtusega -1.
x^{2}+6x+3^{2}=5+3^{2}
Jagage liikme x kordaja 6 2-ga, et leida 3. Seejärel liitke 3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+6x+9=5+9
Tõstke 3 ruutu.
x^{2}+6x+9=14
Liitke 5 ja 9.
\left(x+3\right)^{2}=14
Lahutage x^{2}+6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+3\right)^{2}}=\sqrt{14}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+3=\sqrt{14} x+3=-\sqrt{14}
Lihtsustage.
x=\sqrt{14}-3 x=-\sqrt{14}-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
-x^{2}-6x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega -6 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+4\times 5}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+20}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 5.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{56}}{2\left(-1\right)}
Liitke 36 ja 20.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{14}}{2\left(-1\right)}
Leidke 56 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{14}}{2\left(-1\right)}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{2\sqrt{14}+6}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{14}.
x=-\left(\sqrt{14}+3\right)
Jagage 6+2\sqrt{14} väärtusega -2.
x=\frac{6-2\sqrt{14}}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{14}}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{14} väärtusest 6.
x=\sqrt{14}-3
Jagage 6-2\sqrt{14} väärtusega -2.
x=-\left(\sqrt{14}+3\right) x=\sqrt{14}-3
Võrrand on nüüd lahendatud.
-x^{2}-6x+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-x^{2}-6x+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
-x^{2}-6x=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{-x^{2}-6x}{-1}=-\frac{5}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\left(-\frac{6}{-1}\right)x=-\frac{5}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+6x=-\frac{5}{-1}
Jagage -6 väärtusega -1.
x^{2}+6x=5
Jagage -5 väärtusega -1.
x^{2}+6x+3^{2}=5+3^{2}
Jagage liikme x kordaja 6 2-ga, et leida 3. Seejärel liitke 3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+6x+9=5+9
Tõstke 3 ruutu.
x^{2}+6x+9=14
Liitke 5 ja 9.
\left(x+3\right)^{2}=14
Lahutage x^{2}+6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+3\right)^{2}}=\sqrt{14}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+3=\sqrt{14} x+3=-\sqrt{14}
Lihtsustage.
x=\sqrt{14}-3 x=-\sqrt{14}-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}