Lahendage ja leidke x
x = -\frac{6}{5} = -1\frac{1}{5} = -1,2
x=7
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-29 ab=5\left(-42\right)=-210
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 5x^{2}+ax+bx-42. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-210 2,-105 3,-70 5,-42 6,-35 7,-30 10,-21 14,-15
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -210.
1-210=-209 2-105=-103 3-70=-67 5-42=-37 6-35=-29 7-30=-23 10-21=-11 14-15=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-35 b=6
Lahendus on paar, mis annab summa -29.
\left(5x^{2}-35x\right)+\left(6x-42\right)
Kirjutage5x^{2}-29x-42 ümber kujul \left(5x^{2}-35x\right)+\left(6x-42\right).
5x\left(x-7\right)+6\left(x-7\right)
Lahutage 5x esimesel ja 6 teise rühma.
\left(x-7\right)\left(5x+6\right)
Tooge liige x-7 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=7 x=-\frac{6}{5}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-7=0 ja 5x+6=0.
5x^{2}-29x-42=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-29\right)±\sqrt{\left(-29\right)^{2}-4\times 5\left(-42\right)}}{2\times 5}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 5, b väärtusega -29 ja c väärtusega -42.
x=\frac{-\left(-29\right)±\sqrt{841-4\times 5\left(-42\right)}}{2\times 5}
Tõstke -29 ruutu.
x=\frac{-\left(-29\right)±\sqrt{841-20\left(-42\right)}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
x=\frac{-\left(-29\right)±\sqrt{841+840}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -20 ja -42.
x=\frac{-\left(-29\right)±\sqrt{1681}}{2\times 5}
Liitke 841 ja 840.
x=\frac{-\left(-29\right)±41}{2\times 5}
Leidke 1681 ruutjuur.
x=\frac{29±41}{2\times 5}
Arvu -29 vastand on 29.
x=\frac{29±41}{10}
Korrutage omavahel 2 ja 5.
x=\frac{70}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{29±41}{10}, kui ± on pluss. Liitke 29 ja 41.
x=7
Jagage 70 väärtusega 10.
x=-\frac{12}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{29±41}{10}, kui ± on miinus. Lahutage 41 väärtusest 29.
x=-\frac{6}{5}
Taandage murd \frac{-12}{10} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=7 x=-\frac{6}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
5x^{2}-29x-42=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
5x^{2}-29x-42-\left(-42\right)=-\left(-42\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 42.
5x^{2}-29x=-\left(-42\right)
-42 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
5x^{2}-29x=42
Lahutage -42 väärtusest 0.
\frac{5x^{2}-29x}{5}=\frac{42}{5}
Jagage mõlemad pooled 5-ga.
x^{2}-\frac{29}{5}x=\frac{42}{5}
5-ga jagamine võtab 5-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{29}{5}x+\left(-\frac{29}{10}\right)^{2}=\frac{42}{5}+\left(-\frac{29}{10}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{29}{5} 2-ga, et leida -\frac{29}{10}. Seejärel liitke -\frac{29}{10} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{29}{5}x+\frac{841}{100}=\frac{42}{5}+\frac{841}{100}
Tõstke -\frac{29}{10} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{29}{5}x+\frac{841}{100}=\frac{1681}{100}
Liitke \frac{42}{5} ja \frac{841}{100}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{29}{10}\right)^{2}=\frac{1681}{100}
Lahutage x^{2}-\frac{29}{5}x+\frac{841}{100}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{29}{10}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1681}{100}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{29}{10}=\frac{41}{10} x-\frac{29}{10}=-\frac{41}{10}
Lihtsustage.
x=7 x=-\frac{6}{5}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{29}{10}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}