Lahendage ja leidke x
x=\frac{4\sqrt{46}-1}{49}\approx 0,533251427
x=\frac{-4\sqrt{46}-1}{49}\approx -0,574067754
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
49x^{2}+2x-15=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 49\left(-15\right)}}{2\times 49}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 49, b väärtusega 2 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 49\left(-15\right)}}{2\times 49}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-196\left(-15\right)}}{2\times 49}
Korrutage omavahel -4 ja 49.
x=\frac{-2±\sqrt{4+2940}}{2\times 49}
Korrutage omavahel -196 ja -15.
x=\frac{-2±\sqrt{2944}}{2\times 49}
Liitke 4 ja 2940.
x=\frac{-2±8\sqrt{46}}{2\times 49}
Leidke 2944 ruutjuur.
x=\frac{-2±8\sqrt{46}}{98}
Korrutage omavahel 2 ja 49.
x=\frac{8\sqrt{46}-2}{98}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8\sqrt{46}}{98}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 8\sqrt{46}.
x=\frac{4\sqrt{46}-1}{49}
Jagage -2+8\sqrt{46} väärtusega 98.
x=\frac{-8\sqrt{46}-2}{98}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8\sqrt{46}}{98}, kui ± on miinus. Lahutage 8\sqrt{46} väärtusest -2.
x=\frac{-4\sqrt{46}-1}{49}
Jagage -2-8\sqrt{46} väärtusega 98.
x=\frac{4\sqrt{46}-1}{49} x=\frac{-4\sqrt{46}-1}{49}
Võrrand on nüüd lahendatud.
49x^{2}+2x-15=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
49x^{2}+2x-15-\left(-15\right)=-\left(-15\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 15.
49x^{2}+2x=-\left(-15\right)
-15 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
49x^{2}+2x=15
Lahutage -15 väärtusest 0.
\frac{49x^{2}+2x}{49}=\frac{15}{49}
Jagage mõlemad pooled 49-ga.
x^{2}+\frac{2}{49}x=\frac{15}{49}
49-ga jagamine võtab 49-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{2}{49}x+\left(\frac{1}{49}\right)^{2}=\frac{15}{49}+\left(\frac{1}{49}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{49} 2-ga, et leida \frac{1}{49}. Seejärel liitke \frac{1}{49} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{49}x+\frac{1}{2401}=\frac{15}{49}+\frac{1}{2401}
Tõstke \frac{1}{49} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{49}x+\frac{1}{2401}=\frac{736}{2401}
Liitke \frac{15}{49} ja \frac{1}{2401}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{49}\right)^{2}=\frac{736}{2401}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{49}x+\frac{1}{2401}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{49}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{736}{2401}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{49}=\frac{4\sqrt{46}}{49} x+\frac{1}{49}=-\frac{4\sqrt{46}}{49}
Lihtsustage.
x=\frac{4\sqrt{46}-1}{49} x=\frac{-4\sqrt{46}-1}{49}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{49}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}