Lahendage ja leidke y
y=\frac{1}{4}=0,25
y=2
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-9 ab=4\times 2=8
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 4y^{2}+ay+by+2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-8 -2,-4
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 8.
-1-8=-9 -2-4=-6
Arvutage iga paari summa.
a=-8 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa -9.
\left(4y^{2}-8y\right)+\left(-y+2\right)
Kirjutage4y^{2}-9y+2 ümber kujul \left(4y^{2}-8y\right)+\left(-y+2\right).
4y\left(y-2\right)-\left(y-2\right)
Lahutage 4y esimesel ja -1 teise rühma.
\left(y-2\right)\left(4y-1\right)
Tooge liige y-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
y=2 y=\frac{1}{4}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage y-2=0 ja 4y-1=0.
4y^{2}-9y+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
y=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{\left(-9\right)^{2}-4\times 4\times 2}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega -9 ja c väärtusega 2.
y=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-4\times 4\times 2}}{2\times 4}
Tõstke -9 ruutu.
y=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-16\times 2}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
y=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-32}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja 2.
y=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{49}}{2\times 4}
Liitke 81 ja -32.
y=\frac{-\left(-9\right)±7}{2\times 4}
Leidke 49 ruutjuur.
y=\frac{9±7}{2\times 4}
Arvu -9 vastand on 9.
y=\frac{9±7}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
y=\frac{16}{8}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{9±7}{8}, kui ± on pluss. Liitke 9 ja 7.
y=2
Jagage 16 väärtusega 8.
y=\frac{2}{8}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{9±7}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 9.
y=\frac{1}{4}
Taandage murd \frac{2}{8} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
y=2 y=\frac{1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
4y^{2}-9y+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4y^{2}-9y+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
4y^{2}-9y=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{4y^{2}-9y}{4}=-\frac{2}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
y^{2}-\frac{9}{4}y=-\frac{2}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
y^{2}-\frac{9}{4}y=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
y^{2}-\frac{9}{4}y+\left(-\frac{9}{8}\right)^{2}=-\frac{1}{2}+\left(-\frac{9}{8}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{9}{4} 2-ga, et leida -\frac{9}{8}. Seejärel liitke -\frac{9}{8} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}-\frac{9}{4}y+\frac{81}{64}=-\frac{1}{2}+\frac{81}{64}
Tõstke -\frac{9}{8} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
y^{2}-\frac{9}{4}y+\frac{81}{64}=\frac{49}{64}
Liitke -\frac{1}{2} ja \frac{81}{64}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(y-\frac{9}{8}\right)^{2}=\frac{49}{64}
Lahutage y^{2}-\frac{9}{4}y+\frac{81}{64}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y-\frac{9}{8}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{64}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y-\frac{9}{8}=\frac{7}{8} y-\frac{9}{8}=-\frac{7}{8}
Lihtsustage.
y=2 y=\frac{1}{4}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{9}{8}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}