Lahendage ja leidke x
x=\frac{1}{2}=0,5
x = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
4x^{2}-8x+12-9=0
Lahutage mõlemast poolest 9.
4x^{2}-8x+3=0
Lahutage 9 väärtusest 12, et leida 3.
a+b=-8 ab=4\times 3=12
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 4x^{2}+ax+bx+3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-12 -2,-6 -3,-4
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 12.
-1-12=-13 -2-6=-8 -3-4=-7
Arvutage iga paari summa.
a=-6 b=-2
Lahendus on paar, mis annab summa -8.
\left(4x^{2}-6x\right)+\left(-2x+3\right)
Kirjutage4x^{2}-8x+3 ümber kujul \left(4x^{2}-6x\right)+\left(-2x+3\right).
2x\left(2x-3\right)-\left(2x-3\right)
Lahutage 2x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(2x-3\right)\left(2x-1\right)
Tooge liige 2x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{3}{2} x=\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-3=0 ja 2x-1=0.
4x^{2}-8x+12=9
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
4x^{2}-8x+12-9=9-9
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 9.
4x^{2}-8x+12-9=0
9 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}-8x+3=0
Lahutage 9 väärtusest 12.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{\left(-8\right)^{2}-4\times 4\times 3}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega -8 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-4\times 4\times 3}}{2\times 4}
Tõstke -8 ruutu.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-16\times 3}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-48}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja 3.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{16}}{2\times 4}
Liitke 64 ja -48.
x=\frac{-\left(-8\right)±4}{2\times 4}
Leidke 16 ruutjuur.
x=\frac{8±4}{2\times 4}
Arvu -8 vastand on 8.
x=\frac{8±4}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{12}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{8±4}{8}, kui ± on pluss. Liitke 8 ja 4.
x=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{12}{8} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=\frac{4}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{8±4}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 4 väärtusest 8.
x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{4}{8} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=\frac{3}{2} x=\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
4x^{2}-8x+12=9
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4x^{2}-8x+12-12=9-12
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 12.
4x^{2}-8x=9-12
12 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}-8x=-3
Lahutage 12 väärtusest 9.
\frac{4x^{2}-8x}{4}=-\frac{3}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}+\left(-\frac{8}{4}\right)x=-\frac{3}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-2x=-\frac{3}{4}
Jagage -8 väärtusega 4.
x^{2}-2x+1=-\frac{3}{4}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=\frac{1}{4}
Liitke -\frac{3}{4} ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=\frac{1}{4}
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\frac{1}{2} x-1=-\frac{1}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{3}{2} x=\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}