Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{193} + 7}{8} \approx 2,611555499
x=\frac{7-\sqrt{193}}{8}\approx -0,861555499
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
4x^{2}-7x-9=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{\left(-7\right)^{2}-4\times 4\left(-9\right)}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega -7 ja c väärtusega -9.
x=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{49-4\times 4\left(-9\right)}}{2\times 4}
Tõstke -7 ruutu.
x=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{49-16\left(-9\right)}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{49+144}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja -9.
x=\frac{-\left(-7\right)±\sqrt{193}}{2\times 4}
Liitke 49 ja 144.
x=\frac{7±\sqrt{193}}{2\times 4}
Arvu -7 vastand on 7.
x=\frac{7±\sqrt{193}}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{\sqrt{193}+7}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{7±\sqrt{193}}{8}, kui ± on pluss. Liitke 7 ja \sqrt{193}.
x=\frac{7-\sqrt{193}}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{7±\sqrt{193}}{8}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{193} väärtusest 7.
x=\frac{\sqrt{193}+7}{8} x=\frac{7-\sqrt{193}}{8}
Võrrand on nüüd lahendatud.
4x^{2}-7x-9=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4x^{2}-7x-9-\left(-9\right)=-\left(-9\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 9.
4x^{2}-7x=-\left(-9\right)
-9 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}-7x=9
Lahutage -9 väärtusest 0.
\frac{4x^{2}-7x}{4}=\frac{9}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}-\frac{7}{4}x=\frac{9}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{7}{4}x+\left(-\frac{7}{8}\right)^{2}=\frac{9}{4}+\left(-\frac{7}{8}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{7}{4} 2-ga, et leida -\frac{7}{8}. Seejärel liitke -\frac{7}{8} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{7}{4}x+\frac{49}{64}=\frac{9}{4}+\frac{49}{64}
Tõstke -\frac{7}{8} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{7}{4}x+\frac{49}{64}=\frac{193}{64}
Liitke \frac{9}{4} ja \frac{49}{64}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{7}{8}\right)^{2}=\frac{193}{64}
Lahutage x^{2}-\frac{7}{4}x+\frac{49}{64}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{7}{8}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{193}{64}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{7}{8}=\frac{\sqrt{193}}{8} x-\frac{7}{8}=-\frac{\sqrt{193}}{8}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{193}+7}{8} x=\frac{7-\sqrt{193}}{8}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{7}{8}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}