Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{2}}{2}-1\approx -0,292893219
x=-\frac{\sqrt{2}}{2}-1\approx -1,707106781
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
4x^{2}+8x+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-8±\sqrt{8^{2}-4\times 4\times 2}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega 8 ja c väärtusega 2.
x=\frac{-8±\sqrt{64-4\times 4\times 2}}{2\times 4}
Tõstke 8 ruutu.
x=\frac{-8±\sqrt{64-16\times 2}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-8±\sqrt{64-32}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja 2.
x=\frac{-8±\sqrt{32}}{2\times 4}
Liitke 64 ja -32.
x=\frac{-8±4\sqrt{2}}{2\times 4}
Leidke 32 ruutjuur.
x=\frac{-8±4\sqrt{2}}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{4\sqrt{2}-8}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-8±4\sqrt{2}}{8}, kui ± on pluss. Liitke -8 ja 4\sqrt{2}.
x=\frac{\sqrt{2}}{2}-1
Jagage -8+4\sqrt{2} väärtusega 8.
x=\frac{-4\sqrt{2}-8}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-8±4\sqrt{2}}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{2} väärtusest -8.
x=-\frac{\sqrt{2}}{2}-1
Jagage -8-4\sqrt{2} väärtusega 8.
x=\frac{\sqrt{2}}{2}-1 x=-\frac{\sqrt{2}}{2}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
4x^{2}+8x+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4x^{2}+8x+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
4x^{2}+8x=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{4x^{2}+8x}{4}=-\frac{2}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}+\frac{8}{4}x=-\frac{2}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=-\frac{2}{4}
Jagage 8 väärtusega 4.
x^{2}+2x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+2x+1^{2}=-\frac{1}{2}+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=-\frac{1}{2}+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=\frac{1}{2}
Liitke -\frac{1}{2} ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=\frac{1}{2}
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=\frac{\sqrt{2}}{2} x+1=-\frac{\sqrt{2}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{2}}{2}-1 x=-\frac{\sqrt{2}}{2}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}