Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{69} - 3}{4} \approx 1,326655966
x=\frac{-\sqrt{69}-3}{4}\approx -2,826655966
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
4x^{2}+6x-3=12
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
4x^{2}+6x-3-12=12-12
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 12.
4x^{2}+6x-3-12=0
12 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}+6x-15=0
Lahutage 12 väärtusest -3.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 4\left(-15\right)}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega 6 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 4\left(-15\right)}}{2\times 4}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36-16\left(-15\right)}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-6±\sqrt{36+240}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja -15.
x=\frac{-6±\sqrt{276}}{2\times 4}
Liitke 36 ja 240.
x=\frac{-6±2\sqrt{69}}{2\times 4}
Leidke 276 ruutjuur.
x=\frac{-6±2\sqrt{69}}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{2\sqrt{69}-6}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{69}}{8}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 2\sqrt{69}.
x=\frac{\sqrt{69}-3}{4}
Jagage -6+2\sqrt{69} väärtusega 8.
x=\frac{-2\sqrt{69}-6}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{69}}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{69} väärtusest -6.
x=\frac{-\sqrt{69}-3}{4}
Jagage -6-2\sqrt{69} väärtusega 8.
x=\frac{\sqrt{69}-3}{4} x=\frac{-\sqrt{69}-3}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
4x^{2}+6x-3=12
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4x^{2}+6x-3-\left(-3\right)=12-\left(-3\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
4x^{2}+6x=12-\left(-3\right)
-3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}+6x=15
Lahutage -3 väärtusest 12.
\frac{4x^{2}+6x}{4}=\frac{15}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}+\frac{6}{4}x=\frac{15}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{3}{2}x=\frac{15}{4}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\left(\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{15}{4}+\left(\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{3}{2} 2-ga, et leida \frac{3}{4}. Seejärel liitke \frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{15}{4}+\frac{9}{16}
Tõstke \frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{69}{16}
Liitke \frac{15}{4} ja \frac{9}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{69}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{69}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{4}=\frac{\sqrt{69}}{4} x+\frac{3}{4}=-\frac{\sqrt{69}}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{69}-3}{4} x=\frac{-\sqrt{69}-3}{4}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}