Lahendage ja leidke t
t = \frac{5 \sqrt{33} - 15}{2} \approx 6,861406616
t=\frac{-5\sqrt{33}-15}{2}\approx -21,861406616
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2t^{2}+30t=300
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
2t^{2}+30t-300=300-300
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 300.
2t^{2}+30t-300=0
300 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
t=\frac{-30±\sqrt{30^{2}-4\times 2\left(-300\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 30 ja c väärtusega -300.
t=\frac{-30±\sqrt{900-4\times 2\left(-300\right)}}{2\times 2}
Tõstke 30 ruutu.
t=\frac{-30±\sqrt{900-8\left(-300\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
t=\frac{-30±\sqrt{900+2400}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -300.
t=\frac{-30±\sqrt{3300}}{2\times 2}
Liitke 900 ja 2400.
t=\frac{-30±10\sqrt{33}}{2\times 2}
Leidke 3300 ruutjuur.
t=\frac{-30±10\sqrt{33}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
t=\frac{10\sqrt{33}-30}{4}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{-30±10\sqrt{33}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -30 ja 10\sqrt{33}.
t=\frac{5\sqrt{33}-15}{2}
Jagage -30+10\sqrt{33} väärtusega 4.
t=\frac{-10\sqrt{33}-30}{4}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{-30±10\sqrt{33}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 10\sqrt{33} väärtusest -30.
t=\frac{-5\sqrt{33}-15}{2}
Jagage -30-10\sqrt{33} väärtusega 4.
t=\frac{5\sqrt{33}-15}{2} t=\frac{-5\sqrt{33}-15}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2t^{2}+30t=300
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{2t^{2}+30t}{2}=\frac{300}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
t^{2}+\frac{30}{2}t=\frac{300}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
t^{2}+15t=\frac{300}{2}
Jagage 30 väärtusega 2.
t^{2}+15t=150
Jagage 300 väärtusega 2.
t^{2}+15t+\left(\frac{15}{2}\right)^{2}=150+\left(\frac{15}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 15 2-ga, et leida \frac{15}{2}. Seejärel liitke \frac{15}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
t^{2}+15t+\frac{225}{4}=150+\frac{225}{4}
Tõstke \frac{15}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
t^{2}+15t+\frac{225}{4}=\frac{825}{4}
Liitke 150 ja \frac{225}{4}.
\left(t+\frac{15}{2}\right)^{2}=\frac{825}{4}
Lahutage t^{2}+15t+\frac{225}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(t+\frac{15}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{825}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
t+\frac{15}{2}=\frac{5\sqrt{33}}{2} t+\frac{15}{2}=-\frac{5\sqrt{33}}{2}
Lihtsustage.
t=\frac{5\sqrt{33}-15}{2} t=\frac{-5\sqrt{33}-15}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{15}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}