Lahendage ja leidke b
b=-\frac{2}{5}=-0,4
b = \frac{4}{3} = 1\frac{1}{3} \approx 1,333333333
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
15b^{2}-14b-8=0
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
a+b=-14 ab=15\left(-8\right)=-120
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 15b^{2}+ab+bb-8. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-120 2,-60 3,-40 4,-30 5,-24 6,-20 8,-15 10,-12
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -120.
1-120=-119 2-60=-58 3-40=-37 4-30=-26 5-24=-19 6-20=-14 8-15=-7 10-12=-2
Arvutage iga paari summa.
a=-20 b=6
Lahendus on paar, mis annab summa -14.
\left(15b^{2}-20b\right)+\left(6b-8\right)
Kirjutage15b^{2}-14b-8 ümber kujul \left(15b^{2}-20b\right)+\left(6b-8\right).
5b\left(3b-4\right)+2\left(3b-4\right)
Lahutage 5b esimesel ja 2 teise rühma.
\left(3b-4\right)\left(5b+2\right)
Tooge liige 3b-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
b=\frac{4}{3} b=-\frac{2}{5}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3b-4=0 ja 5b+2=0.
30b^{2}-28b-16=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
b=\frac{-\left(-28\right)±\sqrt{\left(-28\right)^{2}-4\times 30\left(-16\right)}}{2\times 30}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 30, b väärtusega -28 ja c väärtusega -16.
b=\frac{-\left(-28\right)±\sqrt{784-4\times 30\left(-16\right)}}{2\times 30}
Tõstke -28 ruutu.
b=\frac{-\left(-28\right)±\sqrt{784-120\left(-16\right)}}{2\times 30}
Korrutage omavahel -4 ja 30.
b=\frac{-\left(-28\right)±\sqrt{784+1920}}{2\times 30}
Korrutage omavahel -120 ja -16.
b=\frac{-\left(-28\right)±\sqrt{2704}}{2\times 30}
Liitke 784 ja 1920.
b=\frac{-\left(-28\right)±52}{2\times 30}
Leidke 2704 ruutjuur.
b=\frac{28±52}{2\times 30}
Arvu -28 vastand on 28.
b=\frac{28±52}{60}
Korrutage omavahel 2 ja 30.
b=\frac{80}{60}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{28±52}{60}, kui ± on pluss. Liitke 28 ja 52.
b=\frac{4}{3}
Taandage murd \frac{80}{60} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 20.
b=-\frac{24}{60}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{28±52}{60}, kui ± on miinus. Lahutage 52 väärtusest 28.
b=-\frac{2}{5}
Taandage murd \frac{-24}{60} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 12.
b=\frac{4}{3} b=-\frac{2}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
30b^{2}-28b-16=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
30b^{2}-28b-16-\left(-16\right)=-\left(-16\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 16.
30b^{2}-28b=-\left(-16\right)
-16 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
30b^{2}-28b=16
Lahutage -16 väärtusest 0.
\frac{30b^{2}-28b}{30}=\frac{16}{30}
Jagage mõlemad pooled 30-ga.
b^{2}+\left(-\frac{28}{30}\right)b=\frac{16}{30}
30-ga jagamine võtab 30-ga korrutamise tagasi.
b^{2}-\frac{14}{15}b=\frac{16}{30}
Taandage murd \frac{-28}{30} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
b^{2}-\frac{14}{15}b=\frac{8}{15}
Taandage murd \frac{16}{30} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
b^{2}-\frac{14}{15}b+\left(-\frac{7}{15}\right)^{2}=\frac{8}{15}+\left(-\frac{7}{15}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{14}{15} 2-ga, et leida -\frac{7}{15}. Seejärel liitke -\frac{7}{15} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}-\frac{14}{15}b+\frac{49}{225}=\frac{8}{15}+\frac{49}{225}
Tõstke -\frac{7}{15} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
b^{2}-\frac{14}{15}b+\frac{49}{225}=\frac{169}{225}
Liitke \frac{8}{15} ja \frac{49}{225}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(b-\frac{7}{15}\right)^{2}=\frac{169}{225}
Lahutage b^{2}-\frac{14}{15}b+\frac{49}{225}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b-\frac{7}{15}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{169}{225}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b-\frac{7}{15}=\frac{13}{15} b-\frac{7}{15}=-\frac{13}{15}
Lihtsustage.
b=\frac{4}{3} b=-\frac{2}{5}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{7}{15}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}