Lahendage ja leidke x
x=5
x = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x-15=2x^{2}-10x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-5.
3x-15-2x^{2}=-10x
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
3x-15-2x^{2}+10x=0
Liitke 10x mõlemale poolele.
13x-15-2x^{2}=0
Kombineerige 3x ja 10x, et leida 13x.
-2x^{2}+13x-15=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=13 ab=-2\left(-15\right)=30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2x^{2}+ax+bx-15. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,30 2,15 3,10 5,6
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 30.
1+30=31 2+15=17 3+10=13 5+6=11
Arvutage iga paari summa.
a=10 b=3
Lahendus on paar, mis annab summa 13.
\left(-2x^{2}+10x\right)+\left(3x-15\right)
Kirjutage-2x^{2}+13x-15 ümber kujul \left(-2x^{2}+10x\right)+\left(3x-15\right).
2x\left(-x+5\right)-3\left(-x+5\right)
Lahutage 2x esimesel ja -3 teise rühma.
\left(-x+5\right)\left(2x-3\right)
Tooge liige -x+5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=5 x=\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage -x+5=0 ja 2x-3=0.
3x-15=2x^{2}-10x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-5.
3x-15-2x^{2}=-10x
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
3x-15-2x^{2}+10x=0
Liitke 10x mõlemale poolele.
13x-15-2x^{2}=0
Kombineerige 3x ja 10x, et leida 13x.
-2x^{2}+13x-15=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-13±\sqrt{13^{2}-4\left(-2\right)\left(-15\right)}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega 13 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-13±\sqrt{169-4\left(-2\right)\left(-15\right)}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 13 ruutu.
x=\frac{-13±\sqrt{169+8\left(-15\right)}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-13±\sqrt{169-120}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja -15.
x=\frac{-13±\sqrt{49}}{2\left(-2\right)}
Liitke 169 ja -120.
x=\frac{-13±7}{2\left(-2\right)}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{-13±7}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=-\frac{6}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-13±7}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -13 ja 7.
x=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-6}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{20}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-13±7}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest -13.
x=5
Jagage -20 väärtusega -4.
x=\frac{3}{2} x=5
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x-15=2x^{2}-10x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-5.
3x-15-2x^{2}=-10x
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
3x-15-2x^{2}+10x=0
Liitke 10x mõlemale poolele.
13x-15-2x^{2}=0
Kombineerige 3x ja 10x, et leida 13x.
13x-2x^{2}=15
Liitke 15 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
-2x^{2}+13x=15
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-2x^{2}+13x}{-2}=\frac{15}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\frac{13}{-2}x=\frac{15}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{13}{2}x=\frac{15}{-2}
Jagage 13 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{13}{2}x=-\frac{15}{2}
Jagage 15 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\left(-\frac{13}{4}\right)^{2}=-\frac{15}{2}+\left(-\frac{13}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{13}{2} 2-ga, et leida -\frac{13}{4}. Seejärel liitke -\frac{13}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}=-\frac{15}{2}+\frac{169}{16}
Tõstke -\frac{13}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}=\frac{49}{16}
Liitke -\frac{15}{2} ja \frac{169}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{13}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{13}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{13}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{13}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=5 x=\frac{3}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{13}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}