Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{3}\approx -0,333333333
x=0
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6x^{2}+2x=0
Korrutage 3 ja 2, et leida 6.
x\left(6x+2\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=-\frac{1}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja 6x+2=0.
6x^{2}+2x=0
Korrutage 3 ja 2, et leida 6.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega 2 ja c väärtusega 0.
x=\frac{-2±2}{2\times 6}
Leidke 2^{2} ruutjuur.
x=\frac{-2±2}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{0}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2}{12}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2.
x=0
Jagage 0 väärtusega 12.
x=-\frac{4}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 2 väärtusest -2.
x=-\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{-4}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=0 x=-\frac{1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}+2x=0
Korrutage 3 ja 2, et leida 6.
\frac{6x^{2}+2x}{6}=\frac{0}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{2}{6}x=\frac{0}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{3}x=\frac{0}{6}
Taandage murd \frac{2}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+\frac{1}{3}x=0
Jagage 0 väärtusega 6.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\left(\frac{1}{6}\right)^{2}=\left(\frac{1}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{6}. Seejärel liitke \frac{1}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}=\frac{1}{36}
Tõstke \frac{1}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}=\frac{1}{36}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{6}=\frac{1}{6} x+\frac{1}{6}=-\frac{1}{6}
Lihtsustage.
x=0 x=-\frac{1}{3}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}