Lahendage ja leidke x
x = -\frac{14}{3} = -4\frac{2}{3} \approx -4,666666667
x=4
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-56+2x=0
Liitke 2x mõlemale poolele.
3x^{2}+2x-56=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=2 ab=3\left(-56\right)=-168
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 3x^{2}+ax+bx-56. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,168 -2,84 -3,56 -4,42 -6,28 -7,24 -8,21 -12,14
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -168.
-1+168=167 -2+84=82 -3+56=53 -4+42=38 -6+28=22 -7+24=17 -8+21=13 -12+14=2
Arvutage iga paari summa.
a=-12 b=14
Lahendus on paar, mis annab summa 2.
\left(3x^{2}-12x\right)+\left(14x-56\right)
Kirjutage3x^{2}+2x-56 ümber kujul \left(3x^{2}-12x\right)+\left(14x-56\right).
3x\left(x-4\right)+14\left(x-4\right)
Lahutage 3x esimesel ja 14 teise rühma.
\left(x-4\right)\left(3x+14\right)
Tooge liige x-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=4 x=-\frac{14}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-4=0 ja 3x+14=0.
3x^{2}-56+2x=0
Liitke 2x mõlemale poolele.
3x^{2}+2x-56=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 3\left(-56\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 2 ja c väärtusega -56.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 3\left(-56\right)}}{2\times 3}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-12\left(-56\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-2±\sqrt{4+672}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -56.
x=\frac{-2±\sqrt{676}}{2\times 3}
Liitke 4 ja 672.
x=\frac{-2±26}{2\times 3}
Leidke 676 ruutjuur.
x=\frac{-2±26}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{24}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±26}{6}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 26.
x=4
Jagage 24 väärtusega 6.
x=-\frac{28}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±26}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 26 väärtusest -2.
x=-\frac{14}{3}
Taandage murd \frac{-28}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=4 x=-\frac{14}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-56+2x=0
Liitke 2x mõlemale poolele.
3x^{2}+2x=56
Liitke 56 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{3x^{2}+2x}{3}=\frac{56}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{2}{3}x=\frac{56}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{56}{3}+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{3}. Seejärel liitke \frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{56}{3}+\frac{1}{9}
Tõstke \frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{169}{9}
Liitke \frac{56}{3} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{169}{9}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{169}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{3}=\frac{13}{3} x+\frac{1}{3}=-\frac{13}{3}
Lihtsustage.
x=4 x=-\frac{14}{3}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}