Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}\approx 1,457427108
x=-\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}\approx -0,457427108
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-3x-2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\times 3\left(-2\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -3 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\times 3\left(-2\right)}}{2\times 3}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-12\left(-2\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+24}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -2.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{33}}{2\times 3}
Liitke 9 ja 24.
x=\frac{3±\sqrt{33}}{2\times 3}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{3±\sqrt{33}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{\sqrt{33}+3}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{33}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja \sqrt{33}.
x=\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}
Jagage 3+\sqrt{33} väärtusega 6.
x=\frac{3-\sqrt{33}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{33}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{33} väärtusest 3.
x=-\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}
Jagage 3-\sqrt{33} väärtusega 6.
x=\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-3x-2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}-3x-2-\left(-2\right)=-\left(-2\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 2.
3x^{2}-3x=-\left(-2\right)
-2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}-3x=2
Lahutage -2 väärtusest 0.
\frac{3x^{2}-3x}{3}=\frac{2}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\left(-\frac{3}{3}\right)x=\frac{2}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=\frac{2}{3}
Jagage -3 väärtusega 3.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{2}{3}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{2}{3}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{11}{12}
Liitke \frac{2}{3} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{11}{12}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{11}{12}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{33}}{6} x-\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{33}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{33}}{6}+\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}