Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{1+\sqrt{11}i}{3}\approx 0,333333333+1,105541597i
x=\frac{-\sqrt{11}i+1}{3}\approx 0,333333333-1,105541597i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-2x+4=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 3\times 4}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -2 ja c väärtusega 4.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 3\times 4}}{2\times 3}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-12\times 4}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-48}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja 4.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{-44}}{2\times 3}
Liitke 4 ja -48.
x=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{11}i}{2\times 3}
Leidke -44 ruutjuur.
x=\frac{2±2\sqrt{11}i}{2\times 3}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±2\sqrt{11}i}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{2+2\sqrt{11}i}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{11}i}{6}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2i\sqrt{11}.
x=\frac{1+\sqrt{11}i}{3}
Jagage 2+2i\sqrt{11} väärtusega 6.
x=\frac{-2\sqrt{11}i+2}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{11}i}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 2i\sqrt{11} väärtusest 2.
x=\frac{-\sqrt{11}i+1}{3}
Jagage 2-2i\sqrt{11} väärtusega 6.
x=\frac{1+\sqrt{11}i}{3} x=\frac{-\sqrt{11}i+1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-2x+4=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}-2x+4-4=-4
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 4.
3x^{2}-2x=-4
4 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{3x^{2}-2x}{3}=-\frac{4}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}-\frac{2}{3}x=-\frac{4}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=-\frac{4}{3}+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=-\frac{4}{3}+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=-\frac{11}{9}
Liitke -\frac{4}{3} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=-\frac{11}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{11}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{\sqrt{11}i}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{\sqrt{11}i}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{1+\sqrt{11}i}{3} x=\frac{-\sqrt{11}i+1}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}