Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{3}\approx -0,333333333
x=2
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-2-5x=0
Lahutage mõlemast poolest 5x.
3x^{2}-5x-2=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-5 ab=3\left(-2\right)=-6
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 3x^{2}+ax+bx-2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-6 2,-3
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -6.
1-6=-5 2-3=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-6 b=1
Lahendus on paar, mis annab summa -5.
\left(3x^{2}-6x\right)+\left(x-2\right)
Kirjutage3x^{2}-5x-2 ümber kujul \left(3x^{2}-6x\right)+\left(x-2\right).
3x\left(x-2\right)+x-2
Tooge 3x võrrandis 3x^{2}-6x sulgude ette.
\left(x-2\right)\left(3x+1\right)
Tooge liige x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=2 x=-\frac{1}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-2=0 ja 3x+1=0.
3x^{2}-2-5x=0
Lahutage mõlemast poolest 5x.
3x^{2}-5x-2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{\left(-5\right)^{2}-4\times 3\left(-2\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -5 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-4\times 3\left(-2\right)}}{2\times 3}
Tõstke -5 ruutu.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-12\left(-2\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25+24}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -2.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{49}}{2\times 3}
Liitke 25 ja 24.
x=\frac{-\left(-5\right)±7}{2\times 3}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{5±7}{2\times 3}
Arvu -5 vastand on 5.
x=\frac{5±7}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{12}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±7}{6}, kui ± on pluss. Liitke 5 ja 7.
x=2
Jagage 12 väärtusega 6.
x=-\frac{2}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±7}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 5.
x=-\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{-2}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=2 x=-\frac{1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-2-5x=0
Lahutage mõlemast poolest 5x.
3x^{2}-5x=2
Liitke 2 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{3x^{2}-5x}{3}=\frac{2}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}-\frac{5}{3}x=\frac{2}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{5}{3}x+\left(-\frac{5}{6}\right)^{2}=\frac{2}{3}+\left(-\frac{5}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{5}{3} 2-ga, et leida -\frac{5}{6}. Seejärel liitke -\frac{5}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{5}{3}x+\frac{25}{36}=\frac{2}{3}+\frac{25}{36}
Tõstke -\frac{5}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{5}{3}x+\frac{25}{36}=\frac{49}{36}
Liitke \frac{2}{3} ja \frac{25}{36}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{5}{6}\right)^{2}=\frac{49}{36}
Lahutage x^{2}-\frac{5}{3}x+\frac{25}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{5}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{5}{6}=\frac{7}{6} x-\frac{5}{6}=-\frac{7}{6}
Lihtsustage.
x=2 x=-\frac{1}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}