Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}\approx 2,263762616
x=-\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}\approx 0,736237384
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-9x=-5
Lahutage mõlemast poolest 9x.
3x^{2}-9x+5=0
Liitke 5 mõlemale poolele.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{\left(-9\right)^{2}-4\times 3\times 5}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -9 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-4\times 3\times 5}}{2\times 3}
Tõstke -9 ruutu.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-12\times 5}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-60}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja 5.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{21}}{2\times 3}
Liitke 81 ja -60.
x=\frac{9±\sqrt{21}}{2\times 3}
Arvu -9 vastand on 9.
x=\frac{9±\sqrt{21}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{\sqrt{21}+9}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{9±\sqrt{21}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 9 ja \sqrt{21}.
x=\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}
Jagage 9+\sqrt{21} väärtusega 6.
x=\frac{9-\sqrt{21}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{9±\sqrt{21}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{21} väärtusest 9.
x=-\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}
Jagage 9-\sqrt{21} väärtusega 6.
x=\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2} x=-\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-9x=-5
Lahutage mõlemast poolest 9x.
\frac{3x^{2}-9x}{3}=-\frac{5}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\left(-\frac{9}{3}\right)x=-\frac{5}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=-\frac{5}{3}
Jagage -9 väärtusega 3.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=-\frac{5}{3}+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=-\frac{5}{3}+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{7}{12}
Liitke -\frac{5}{3} ja \frac{9}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{7}{12}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{7}{12}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{\sqrt{21}}{6} x-\frac{3}{2}=-\frac{\sqrt{21}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2} x=-\frac{\sqrt{21}}{6}+\frac{3}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}