Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{61} - 1}{6} \approx 1,135041613
x=\frac{-\sqrt{61}-1}{6}\approx -1,468374946
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}+x-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\times 3\left(-5\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 1 ja c väärtusega -5.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\times 3\left(-5\right)}}{2\times 3}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1-12\left(-5\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-1±\sqrt{1+60}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -5.
x=\frac{-1±\sqrt{61}}{2\times 3}
Liitke 1 ja 60.
x=\frac{-1±\sqrt{61}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{\sqrt{61}-1}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\sqrt{61}}{6}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja \sqrt{61}.
x=\frac{-\sqrt{61}-1}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±\sqrt{61}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{61} väärtusest -1.
x=\frac{\sqrt{61}-1}{6} x=\frac{-\sqrt{61}-1}{6}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}+x-5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}+x-5-\left(-5\right)=-\left(-5\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 5.
3x^{2}+x=-\left(-5\right)
-5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}+x=5
Lahutage -5 väärtusest 0.
\frac{3x^{2}+x}{3}=\frac{5}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{1}{3}x=\frac{5}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\left(\frac{1}{6}\right)^{2}=\frac{5}{3}+\left(\frac{1}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{6}. Seejärel liitke \frac{1}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}=\frac{5}{3}+\frac{1}{36}
Tõstke \frac{1}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}=\frac{61}{36}
Liitke \frac{5}{3} ja \frac{1}{36}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}=\frac{61}{36}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{61}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{6}=\frac{\sqrt{61}}{6} x+\frac{1}{6}=-\frac{\sqrt{61}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{61}-1}{6} x=\frac{-\sqrt{61}-1}{6}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}